d: · Oleg Pissarenko Quartet "IXY"(2002) · Oleg Pissarenko Trio "The Little One\'s"(2004) · Oleg Pissarenko Band "The Book´s Burning"(2005) · "Valguse Värvid"(2007) · "Prii Lapse Ilm "(2009) · "A2O" (2010) AIN AGAN · Sündinud 1959 · Muusikuna põhiliselt iseõppija · Eesti jazzartist · Arranzeerija · Helilooja · Viljandi Kultuuriakadeemia kitarriõppejõud ja dzässmuusika programminõukogu liige HELILOOMING Ain Agana kitarrimängu võime kuulda enam kui viiekümnel Eestis ilmunud heliplaadil. · Tema enda nime all on sooloplaatidena ilmunud: · CD "Ramp" (1995) · "Ain Agan" koos Tallinna Kammerorkestriga (2005) "A2O" (2010) TÄNAN KUULAMAST! Linda Lapp 11.C Kuressaare Gümnaasium
A.M Trio, Basic Concept, MaiTrio, Rõõmus Re (Robert Jürjendali ja Riho Sibulaga) jpt. Ta on osalenud paljudes ansamblites ja löönud kaasa suure hulga stuudiosalvestuste valmimisel. Nii näiteks on Agan mänginud Raul Söödiga grupis Basic Concept. Ta oli sage osaline nii mitmes Raivo Tafenau grupis kui Meelis Vind projektis. Viimaste aastate eredamad ülesastumised Jazzkaare korraldatud üritustel on olnud koos soome tippsaksofonisti Manuel Dunkeliga kvartetis Agan/Dunkel Quartet. Ain Agana kitarrimängu võime kuulda enam kui viiekümnel Eestis ilmunud heliplaadil. KASUTATUD KIRJANDUS „Muusikaõpik IX klass” „Ene 2” https://et.wikipedia.org/wiki/D%C5%BE%C3%A4ss https://et.wikipedia.org/wiki/Ain_Agan
Leib 1. Võrdle aganaleiba jõuluaja leivaga (millised olid toorained, milline leiva kuju, millised söömisrituaalid)? 2. Koosta 10 punktiline leiva valmistamise juhend? 3. Kuidas tarvitati leiba erinevate rituaalsete tegevuste juures (rahvakalendri tähtpäevadel, pulmakombestikus, ennustamise juures ...)? 1. agana leib- leivavilja ei puhastatud vaid rukkiterad jahvatati koos aganatega, et jahu oleks rohkem. Aganaleib kujunes välja 16. – 17. Sajandist kuni 19. sajandi keskpaigani talupoja laual. Jahvatamisele läks kõik: viljaterad, aganad, kõlkad, kõrretükid ja muu pahn. Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka aganatele lisaks või aganate vähesuse korral jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, sarapuu- urbi, isegi kanarbikku
suure nälja ajal sammalt, puukoort, lehti jm. Vanemate inimeste mälestustes olevat aganaleib olnud vahel nii kerge ja pude, et tuul selle ära viinud ning leib võtnud kergesti tuld. Hoolimata ränkrasketest aegadest jäi maarahvas elujaatavaks. Vanasõna ytleb: parem aganane leib, kui tyhi kõht ning: kus on aganaleiba, pole nälga. Rasket tööd tegevale mehele arvestati 19. sajandi keskel ja teises pooles yheks toidukorraks ligikaudu 400 grammi (agana)leiba. Teomees sõi nädalas umbes 8 kg leiba. Kuniks leib oli laual, jätkus elu. Võime ennast liialdamata kutsuda (rukki)leivarahvaks. Tänu leivale oleme praegu rahvana olemas. Maarahva elu käis leiva ymber. Rehemajad, milles meie rahvas on elanud vähemalt tuhat aastat, ehitati leivavilja kuivatamiseks. Rehemaja ja meie ajaloolise kodu sydameks olev reheahi on mõeldud korraga vilja kuivatamiseks ja leiva kypsetamiseks. Maad oli tarvis selleks, et saada põhitoidust ehk leiba
puumajakesed. Neil oli ka kividest vundament. Linnamood avaldus ka toa sisustuses, hakati ostma vabrikumööblit või lasti seda kohapeal tisleritel teha. Seinasängist sai voodi. Kirstust sai kapp ja kummut. Pinkideasemele tulevad toolid. Tuba valgustati petrooliumlambiga. Puit nõud asendusid savist ja bajanssiga. Varem tehti süüa lahtisel koldel, nüüd tehti pliidi peal. Enne tehti suurtes kogustes pajas. Nüüd sai praadida jms, popiks söögiks muutusid praetud liha, muna, pannkoogid. Agana leiva asemele tuli korralik puhas rukkileib, peenleib, lääne- Eesti saartel magushapu leib. Olulisele kohale tuli kartul. Varasemate tanguputrude asemele/kõrvale tuli riisi ja mannapuder. Näiteks seente söömine liikus ida-Eestist läände. Lõuna Eestist mujale kohupiim,veritangu vorstid, mulgipuder. Kohvi ja tee joomise harjumus algas kujunema linnaeestlaste ja mõisa eeskujul. Sageli valmistati kohv nn kodukohvist. Gevara.
Ühistegevuse kaudu saadi majandus küllaltki heale järjele. Jalgsema küla oli suur ja rahvarohke. 1939 aasta põllumajandusloenduse järgi kuulus Jalgsema külasse 42 majapidamist ( 35). Külas olid järgmised talud: Kivimäe, Metsavahi, Rehe, Vahemetsa, Vanakooli, Vuura, Metsa, Allikahansu, Sepa, Pika, siimu, Andrese, Madise, Ansomardi, Nigulsoone, Allika, Allikajüri, Läti, Vadre, Korni, järska, Kõrtsi, Lätiaseme, Raja, Agana, Seegri, Rande, Liiva, Kauni, Mesilase, Teraseaugu, Naela, Peetri, Lobanovi, Lepiku, Tipi, Tominga, Tagametsa, ( Signe Tammar ja Marge Järve. Jalgsema küla ajaloost. Uurimistöö, 1990, lk 5-9 ) Külarahvas oli töökas ja hoidis kokku. Ühiselt peeti talguid ja pulmi, ristiti lapsi ja saadeti viimsele teekonnale lahkunuid. Küla rahuliku arengu katkestasid 1939. aastal alanud pöördelised sündmused. 1.3 Küla jäi sõjast puutumata Ansomardi talus elas koos vanematega Ivi Volter ( 06.10
annaabi.ee 
