le, -skle, -tle, -i, -u, -ki, -gi, -ku, -gu Momentaanverbid: -ata, -ahta Kontonuatiivverbid: -ise, -tse, -rda Väited harjutustest: Produktiivne sõnatuletusmall tähendab eelkõige, et see mall on semantiliselt ja morfoloogiliselt regulaarne, reeglitega kirjeldatav. Idomatiseerunud tuletisteks nimetatakse selliseid, mis on tähenduslikult iseseisvunud. Liitsõnad on mitmemorfeemilised sõnad. Morfeemid jagunevad juurmorfeemideks ja afiksiteks. Afiksid on seotud morfeemid. Morfoloogia jaguneb sõnade muutmiseks ja sõnade moodustamiseks. Sõnade kompositsioon tähendab liitsõnade moodustamist. Tuletusalune sõna e alussõna on see, millest on moodustatud uus tuletis. Igal sõnal on juur. Liidete ees olev alussõna tüvi võib varieeruda. Muutemorfeemide (tunnuste ja lõppude) abil väljendatakse süntaktilisi suhteid. Derivatsioonisufiksiteks on nii grammatiliste kui ka leksikaalsete morfeemide tunnuseid.
muutmine. Tuletamine 13. LEKSEEM on semantiline sõna, millel võib olla üks v mitu fonoloogilist v grammatilist kuju, mis kokku moodustavad selle lekseemi vormistiku e paradigma. Kui SÕNA on lekseem, siis fonoloogiline kuju on SÕNAKUJU, grammatiline väljendusvorm aga SÕNAVORM. 14. Vormitunnustele eelnevat sõnaosa nim SÕNATÜVEKS. 15. MORFEEM on väikseim tähenduslik üksus keeles. Jagunevad juurmorfeemideks ja afiksiteks. JUURMORFEEMID on leksikaalse tähendusega morfeemid, AFIKSID on kategoriaalse tähendusega morfeemid. Juurmorfeemid võivad moodustada lekseemi üksi või koos teiste morfeemidega. Juur on obligatoorne osa sõnast. Juurmorfeem, mis võib iseseisvalt sõnana esineda on vaba e sidumata morfeem. Seotud juurmorfeemid esinevad kinnistüvena mimemorf sõna koosseisus. Afiksid on seotud morfeemid ei saa esineda üksi,
Selliseid funktsioone täidab ka eesti liidepartikkel -ki. Morfotaktiliselt asetsevad kliitikud sõnavormi alguses ja/või lõpus. Kliitikud on seotud, mitte iseseisvad morfeemid, kuid nad on siiski rohkem sõna moodi kui näiteks muutelõpud. Sarnasus sõnadega ilmneb eriti selgelt nendel kliitilisteks peetud juhtudel nagu inglise kontraktsioonid 've (have). Nende puhul on algupärane täisvorm alternatiivse väljendusvõimalusena ka ise olemas. Seetõttu ei peeta kõiki kliitikuid alati afiksiteks. * Muutmine Muutmine on morfoloogiliste vahendite kasutamine lekseemidest uute sõnavormide, muutevormide moodustamiseks. Muutevormid väljendavad eelkõige grammatilisi seoseid, st tegelikult muudetud sõna seost lause teiste sõnadega (üldiselt mingi konkreetse sõnaga). Muutevorme saab moodustada kõikide eespool käsitletud morfoloogiliste protsesside abil. Keele muutekategooriad (ingl inflectional category) koosnevad opositsioonis olevatest
Kliitikud - sõnade morfotaktilistel äärealadel esinevad kliitilised morfeemid. Kliitikud ei näita sõna suhet lause teiste sõnadega, neil võib olla keerulisi paragmaatilisi funktsioone. Kõneleja kasutab neid tihti oma arusaamade või seisukohtade väljendamiseks või situatiivsete nähtuste rõhutamiseks. Kliitikud on seotud, mitte iseseisvad morfeemid, kuid nad on ikka rohkem sõna moodi kui nt muutelõpud. Kliitikuid ei peeta alati afiksiteks. 23. Morfotaktika. Morfotaktika - morfeemiklasside järjestus sõnas ja seda reguleerivad piirangud. Üldiselt: liited asuvad tüvele lähemal kui tunnused ja lõpud Teatud seotud morfeemide ühesugune morfotaktiline käitumine on aluseks morfeemide distributiivsele liigitamisele. 24. Muutmine, tavalisemad muutekategooriad. Muutmine on morfoloogiliste vahendite kasutamine lekseemidest uute sõnavormide, muutevormide moodustamiseks. Muutevormid väljendavad eelkõõige grammatilisi seoseid.
annaabi.ee 
