Määramäärsõnad Asemäärsõna-ASEMÄÄRSÕNAD e proadverbid on muutumatud sõnad, mis esinevad lauses adverbiaalina ning viitavad kontekstist selguvale ja tekstis täistähendusliku adverbiga tähistatavale tunnusele, noomenile või suuremale süntaktilisele üksusele või ka kõnesituatsiooni elemendile. Tähendus võib jääda ka konkretiseerimata. Proadverbid täidavad asendusfunktsiooni. Umbmäärased üldistavad: välistavad: küsivad Abimäärsõna - Afiksaaladverbid on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses verbi juurde, moodustades koos verbiga püsiühendi, nn ühendverbi, mis on uus semantiline tervik ja määrab enamasti lausemalli valiku, nt kokku saama, ära minema, üle jääma, peale käima, valmis tegema, läbi lugema, kinni maksma, vastu võtma, alla kukkuma. Sõna saab afiksaaladverbiks liigitada siiski ainult tekstisõna (sõne) tasandil, sest afiksaaladverbid ja tavalised adverbid erinevad üksnes oma iseseisvusastme poolest.
süntaktilistes funktsioonides; - enamasti iseloomustab ühe sõnaliigi sõnu ühelaadiline leksikaalne tähendus. Sõnaliigid IV Noomenite alaliigiks on: substantiivid (muutuvad sarnaselt) adjektiivid pronoomenid numeraalid (võimlaiema käsitluse järgi kvantorid e hulgasõnad) Partiklid on verbi laiendid: - 1) mis väljendavad aega, kohta, viisi jms ehk adverbid (nt kiiresti), - 2) verbi tähendust konkretiseerivad afiksaaladverbid e abimäärsõnad (nt üle lugema), - 3) proadverbid e asemäärsõnad (nt mistõttu), - 4) lause üldlaienditena toimivad modaaladverbid e rõhumäärsõnad (nt veel), - 5) lauseid või lauseosi siduvad konjunktsioonid e sidesõnad, - 6) lausestruktuurist väljapoole jäävad interjektsioonid e hüüdsõnad. II loeng Teemad: 3) Sünonüümia, homonüümia, polüseemia M. Hint "Häälikutest sõnadeni" 279-286 (esimeses trükis
Ma ju kõnelesin sellest; olgu siis pealegi; 4) konnektiivlaiendina (siduv laiend), nt ka, samuti, eelkõige, veel, hoopis, küll, just, kas või, juba, näit. Just see ongi põhiküsimus see viitab tähendusseosele kontekstiga; 5) intensiivistava üldlaiendina, nt no, ometi, jah, vaat. Nt Vaat see on alles uudis. Sageli võib üks ja seesama sõna esineda lauses paralleelselt nii iseseisva (võimalik küsimustada) kui modaaladverbina (küsimust esitada raske). 3) Afiksaaladverbid on muutumatud sõnad, mis kuuluvad lauses verbi juurde, moodustades koos verbiga püsiühendi, nn ühendverbi, mis on uus semantiline tervik ja määrab enamasti lausemalli valiku, nt kokku saama, ära minema, üle jääma, peale käima, valmis tegema, läbi lugema, kinni maksma, vastu võtma, alla kukkuma. Enamik püsiühendeid moodustavatest afiksaaladverbidest võib esineda ka iseseisva adverbina.
Sõna hierarhiline struktuur Süntaktiline sõna • Lause struktuuri ei moodusta tavaliselt mitte üksiksõnad, vaid fraasid. Ainult üks osa foneetilis- ortograafilistest sõnadest võib olla leksikaalse fraasi tuumaks. Selliseid sõnu, mis saavad olla lauses tuumsõnadeks, nimetatakse süntaktilisteks sõnadeks. • Eesti keeles on sõnaliike, mis ei saa olla leksikaalse fraasi tuumaks, nt. konjunktsioonid ja afiksaaladverbid. Semantiline sõna • Semantiline sõna on väikseim iseseisev tähendust kandev üksus, millega keelekasutajal seondub sisu. • Sõnad võivad moodustada kompleksseid struktuure, liitsõnu, nende tähendus ei pruugi olla moodustusosade summa, tähendus võib olla idiomatiseerunud. Semantilised sõnarühmad: 1) sõnad, millel on ka ilma lausekontekstita piiritletud ja selge tähendus, nt. isikunimed või liigimõisteid väljendavad sõnad;
annaabi.ee 
