retseptoritelt. Ventraalsest sarvest väljuvad kiud kannavad motoorse info lihastesse. Bell-Magendie seadus: seljaaju dorsaalne osa(pealmine) on sensoorne ja ventraalne osa(alumine) motoorne. 4. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM. Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Kirjelda vegetatiivset ehk autonoomset närvisüsteemi (sümpaatilist ja parasümpaatilist osa), mis on nende erinevusteks? Too näiteid. Spiraalnärvid-iga seljaaju segment saab närvikiud aferentselt sensoorsetelt retseptroitelt ja saadab eferentsed kiud lihastesse Kraniaalnärvid- osad koosnevad sensoorsetest rakkudest, osad funktsioonlt motoorsed, mõned omavad nii sensoorseid aferente kui ka motoorseid eferente Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem kontrollib peamiselt näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks ja
ahelaid. Sünapsis toimub närviimpulsi ülekanne ühe neuroni aksonilt järgmise neuroni dendriidile või kehale. Erutuvad neuronid ja sünaps (erutav mediaator postsünaptilise membraani depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke) Pidurdavad neuronid ja sünaps (pidurdav mediaator postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon pidurduspotentsiaali teke) Erutuse juhtimise iseärasused närvikeskustes Erutuse ühesuunaline juhtivus aferentselt närvilt eferentsele; erutuse juhtivuse aeglustumine sünaptiline peetus; rütmi omandamine; erutuse irradiatsioon; närvikeskuste funktsionaalsete omaduste muutumine (vähene kehaline aktiivsus); jälgnähud KNS- s, järeltoime; muutuste säilitamine jälgede näol. 22. Erutuse edasikandjaks sünapsis on mediaator. 23. Närvikeskused - Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvad neuronid moodustavad närvikeskuse, kuhu jõuab nii meeleelunditest jõudev sensoorne
rakkudes, mis aktiveeruvad vastusena ajalise nihkega toimunud muutusele kahes nägemisvälja punktis. Muutuda võib valgusintensiivsus või vormitaju tunnus. Globaalne liikumistaju: toimub V5 retseptiivrakkudes. Iseloomustab integreeritus (hõlbab suuremat ala) ning integreeritus (rakurühmad on spetsialiseerunud teatud liikumissuundadele ning saavad sisendi erinevate esmaste tunnuste kodeerijatelt). Kuidas tekib tajumulje sõltumatus silmade liikumisest? Kas aferentselt või eferentselt? Silmaliigutused on liikumistaju jaoks probleem, kuna üks ja sama retinaalse liikumise muster võib tekkida nii tegelikust kui silma liikumisest. Silmaliigutusi arvestatakse eferentselt: silmaliigutust juhtivast aju osast saadetakse signaal ka taju keskustesse Mis on näiv liikumine? Kuidas see ajus tekkida võib? Näiline liikumine ehk (stroboskoopiline liikumine e. phi - fenomen) tekib kui kaht lähestikust
depolarisatsioon - erutuspotentsiaali teke) • Pidurdavad neuronid ja sünaps (pidurdav mediaator – postsünaptilise membraani hüperpolarisatsioon – pidurduspotentsiaali teke) Erutus -> mediaatoraine põiekese membraan läbilaskvaks -> mediaatoraine postsünaptilisele pilule -> erutus- või pidurduspotentsiaal. 23.Närvikeskused. Moodustuvad hallaine kogumikest. Erutuse juhtimise iseärasused närvikeskustes: • Erutuse ühesuunaline juhtivus – aferentselt närvilt eferentsele • Erutuse juhtivuse aeglustumine – sünaptiline peetus • Rütmi omandamine • Närvikeskuste funktsionaalsete omaduste muutumine (vähene kehaline aktiivsus – kehaliselt aktiivsemal inimesel närvikeskused aktiivsemad) • Jälgnähud KNS-s. Järeltoime. – närvikeskusesse jõudnud impulss ei kao ära, vaid jätab jälje. Mida rohkem jälgi, seda parem mälu. • Muutuste säilitamine jälgede näol • Erutuse summeerumine - 24
annaabi.ee 
