langetamine on seotud isiku psühhofüsioloogilise seisundiga kuriteo toimepanemise ajal. Varasemalt kehtinud EVKrK §103 "tahtlik tapmine äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas kannatanupoolne vägivald või raske solvamine", §109 ja §37 lg 1p 4, on kõik seotud emotsionaalsete seisunditega ja olid vastustust kergendavad asjaolud. Nüüd KarS §115- provotseeritud tapmine. Kehtiv kriminaalseadus ei räägi kusagil afektist, vaid kasutab õiguslikku määratlust "äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund", millele psühholoogias vastab termin "füsioloogiline (või psühholoogiline)" afekt. Selline füsioloogilise nimetuse kasutamine tuleneb ajaloost, kui füsioloogilist kasutati patoloogilise vastanduna (ei ole mitte patoloogiline vaid füsioloogiline seisund). Õigusliku määratluse põhiline huvi on nimetatud seisundi vastu seoses tahtefunktsiooni
impulsiivselt, oma tegevust kontrollimata. Esinevad mälulüngad. Selles seisundis inimene ei ole võimeline mõistma oma tegude tähendust ega neid tegusid juhtima. Üldjuhul toob see seisund kaasa süüdimatuse. Seda seisundit on pädevad uurima ja hindama psühhiaatrid. Füsioloogilise afekti kui termini võttis sadakond aastat tagasi kasutusele Serbski, eristamaks seda terves inimeses kulgevat normaalset protsessi haiguslikust seisundist ehk pataloogilisest afektist. Kahjuks on termini ,,füsioloogiline afekt" laiemalt omaks võetud tülgendus ebatöpne ja isegi desorienteeriv, sest selle seisundi kutsuvad esile hingelist ehk psühholoogilist laadi põhjused, üleelamised (solvumine, hirm, viha, õudus). Seepärast oleks õigem vaadeldavat afekti nimetada psühholoogiliseks. Erinevalt pataloogilise afekti seisundist, kus subjektil puudub võime mõista oma tegude
· Teadvustatus mõjustamisel; mõjustatav, mõjustaja · Situatsiooni spetsiifika ja mõju avaldumine · Erinevaid viise mõju avaldamiseks Hoiakud, veenmine Veenmine - sõnumite vahetamine, mille eesmärgiks on kutsuda esile vabatahtlik uue käitumise, kognitiivse seisundi/mustri aktsepteerimine Hoiakud - püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil, motivatsiooniline nähtus Komponendid: · Kognitiivne (tunnetuslik) · Afektiivne (afektist tingitud) · Käitumuslik Hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla;) ja mõjutamine; L. Festinger: Kognitiivne dissonants Tsentraalne ja perifeerne tee · Tsentraalne: loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu Individuaalsed erinevuse mõtlemisharjumus Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks · Perifeerne tee sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Allikas:
enam lugeda normaalseks ja adaptiivseks (Kendall & Ronan, süütunne ja äre-vus. Väites, et ängistuse mõistel puudub selge ja 1990). üldtunnustatud definitsioon, selgitab ta seda mõistet kui Seega võib teiselt poolt hirmu käsitleda ka kui keerulist kombinatsiooni afektist ja afektiiv-kognitiivsetest probleemi, sest mõningatel juhtudel võib hirm muutuda häirivaks struktuuridest (Izard, 1977, 355). ja laps ei tule oma hirmudega toime. Laste hirmud on leitud Ängistust on seotud ka kaitsetusega, nähes mõlemas olevat tõsisem probleem kui varem arvatud. Näiteks Ollendicki tunnet, mis ilmub sellistes situatsioonides, kus indiviid ei saa
annaabi.ee 
