kompenseerivaid omadusi; st lastele kindlustatakse teave sotsiaalselt väärtustatud isiksuseomadustest. 15.märts Väärtuste internaliseerimine kasvatuses Afektiivne aspekt kasvatusest ehk kasvatuse väärtushinnanguline alus. Sisuliselt on see internaliseerimise protsess. Kasvatuse eesmärgid liigitatakse 1)kognitiivseteks (teadmised) 2)psühhomotoorseteks (tegevus) ja 3) afektiivseteks Internaliseerimine- mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise jne sisemine omaksvõtmine isiku poolt Sotsialiseerumine- normikohase käitumise omandamine seoses sotsiaalse situatsiooniga Väärtus- see, mille suhtes tekib inimesel positiivne hoiak, mis omandab tema jaoks positiivse tähenduse Väärtushinnang- hinnang selle kohta, mis inimest eriti rahuldab ja mille pärast ta eelistab üht teisele kui paremat Väärtustatav- inimesele oluline ja tähenduslik nähtus või suhe
väärivad karistust. f) Suuruse, rikkuse, ilu luul haige peab ennast väga rikkaks, ilusaks ja mõjuvõimsaks tegelaseks. g) Kahjustusluul arvab, et on paljaks varastatud, riided, raha, toit ära viidud. 5. Emotsioonide häired tugevat, kuid lyhiajalist meeleolude kõikumist, näiteks rõõmu, viha, meeleheite, põlguse avaldumist, nimetatakse afektiks. Kalduvus afektiivseteks puhanguteks, oma afektide üle valitsemise võime kaob inimestel, kellel on olnud koljutaruma, alkohoolikutel või psühhopaatidel. Somaatilised haigused, liigväsimus ja endokriinsete nihete perioodid organismis võivad afektiivsete puhangute tekkimist teataval määral soodustada. Enam-vähem kestev meeleoluhäire võib esineda meeleolu kõrgenemisega ehk eufooriana, mis on ka yks manikaalse seisundi sümptomeid. 6
(a) signaali saatja aspektist - sel puhul saab küsida, millist sõnumit signaal kannab (b) signaali vastuvõtja aspektist - sel juhul saab küsida, mis on signaali tähendus tema jaoks 12. Näiteid edastatavatest sõnumitest loomadel. Hoiatushüüded kiskja ilmumisel informeerivad karja kiskjast. Kutsehüüd eksimisel. 13. Loomade sõnumite üldine iseloom, osutavad ja afektiivsed signaalid. Loomade signaale jagatakse ka (a) afektiivseteks signaalideks - kannavad üldist laadi sõnumeid looma sisemise seisundi kohta (kutsehüüd eksimisel, linnulaul sigimisajal jne.) (b) osutavaiks signaalideks - osutavad kellelegi-millelegi välismaailmas (hoiatushüüd kiskja ilmumisel jms.) Signaal kannab niisiis sõnumit ja omab tähendust. Signaal ise esineb mingis füüsilises vormis - struktuurina, millel pole signaali sõnumi ja tähendusega harilikult väga selget ja ühest seost. 14
loomade signaalid küllalt üldise iseloomuga (mitte nagu näiteks sõnad inimkeeles), näiteks värvuliste “tsiip”-hoiatushüüded enamasti ei täpsusta, millise vaenlasega täpsemalt on tegemist; kutsehüüded harilikult ei paljasta, millise konkreetse indiviidiga on tegu. 2) detailsed sõnumid – Harvemini kannavad loomade signaalid vägagi detailset infot. Kolmas võimalus on liigitada sõnumeid: 1) afektiivseteks - kannavad üldist laadi infot isendi enda sisemise seisundi kohta (nt kutsehüüd eksimisel, linnulaul sigimisajal jne). 2) osutavaiks - osutavad kellelegi või millelegi välismaailmas (nt hoiatushüüd kiskja ilmumisel jms). Biosignaalide tähendus – Biosignaali sõnumi mõistmiseks tuleb uurida neid situatsioone, mispuhul signaali saatja ühe või teise signaali väljastab; signaali tähenduse mõistmiseks seevastu tuleb uurida, kuidas signaali vastuvõtja signaalile reageerib.
annaabi.ee 
