1. Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst. 2. Jää sulamine mõjutas Eesti maastiku. Tekkisid järved, sügavate orgudega jõed. Paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas vähehaaval tõusma. 3. Allikad- kinnismuistsed, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, töö-ja tarberiistad, relvad, ehted, etnograafilised andmed, rahvaluule, eesti keel, kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad. Periodiseering- Muinasaeg: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. ...
geneetilisest päritolust. Kogu Põhja-Euroopa vanim elanikkond on olnud igati tõenäoliselt soomeugrikeelne ning meie nn sugulaskeelte levikusuund on olnud hoopis läänest itta kuni Kesk-Siberini välja." Esimesed andmed eestlaste kohta Thatsiuselt - Arvatavasti esimesed andmed eestist 2.saj. pkr Rooma ajaloolase Thatsiuse kirjutatud raamatus Germaania, mis rääkis põhjapoolsetest rahvastest ja seal nimetati eestlasi aestideks, kes olid parimad põlluharijad. Püha loomaks nimetati metssiga 1)Eestlaste päritolu teooriad - 1. Eestlased vanade sumerite järglased. 2. Eestlased pärit Jaapanist. 3. Paiksusteooria, elanud siin alal 5000 aastat, hilisemad sisserändajad rahva hulka sulandunud. Tõestuseks sõnad, mis pole sarnased üheski teises keeles. 4. Soome-Ugri teooria: eestlased kuulusid soome- ugri keelkonda, kes pärit Lääne-Siberist. Ajapikku rändasid laiali. 5.
koos puusöega umbes meetrikõrkustesse savist ja kivist valmistatud ahjudesse. Aletamine – mets raiuti maha,puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti,kasutades seda karjamaana. Loomade sõnnuk väetas maad ja peagi võis selle jälle ülesse künda. Põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks! Eestlaste esmamainimine – Tacitus nimetas eestlasi aestideks, teise jutu jägi nimetati eestlasi soomlaste järgi fennideks. 4. Rahutud aastaajad 5. – 8. Sajandi lõpuni muutusid olud Eestimaal rahutuks. Hakati ehitama rohkelt linnuseid. Linnuste ehitamiseks valiti järskude nõlvadega ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähemkaitstud mäekülgedele kuhjati kunstlik vall. Mägilinnused – rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Nt mägilinnus Otepääl
Otsesed kirjalikud mälestised algavad aga XIII sajandist, mil Eestis seoses võõrvallutuse ja kristianiseerimisega levis kirja kasutamine. 1. Geograafilis-etnograafiline uurimus "Germania" Aastal 98 pKr pani esmakordselt aestide-nimelise rahva kirja Rooma geograaf ja ajaloolane Tacitus. Samal ajal mainis ta ka fennide-nimelist rahvast, keda ajaloolane mainis juba aasta varem ja keda on peetud nii soomlaste kui ka eestlaste esivanemateks. Tänapäeval arvatakse üldiselt, et aestideks nimetati balti hõimusid, kuid pole siiski võimatu, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid või teisi läänemeresoome hõime, kelle asuala ulatus sel ajal veel tunduvalt kaugemale lõunasse. Nimetust fenn loetakse aga kindlasti läänemeresoome hõimude kohta käivaks. Pole siiski selge, kas fennide nime all mõeldi otseselt Soome alal elanud hõime või kuulusid nende alla ka Eesti alal elanud hõimud. https://et.wikipedia.org/wiki/Tacitus 1. Dokumendid e ürikud
rahvahariduse selline areng oli tollases Euroopas haruldane Poola jesuiidid: rajasid Tartusse kolleegiumi, trükikoja, gümnaasiumi ja tõlkijate seminari kujundasid noorsoo meelsust hariduse kaudu jesuiitide koolitraditsioon oli arvatavasti eelduseks Tartu ülikooli tekkimisel Kirjasõna eestlaste esmamainimine: aastal 98 roomlane Tacitus kirjutab aestidest (aestideks loetakse lõunapoolseid baltihõime) kirjalikud allikad: - Läti Henriku kroonika (saksa preester/tõlk): kirjutas muistsest vabadusvõitlusest, eestlasest jäeti halvustav mulje - Taani hindamisraamat: kirjas eesti külad, perekonnad, kalender, kuninga tulud, saared, koormiste kohustused - B.Russowi kroonika: Liivi sõja sündmuste kroonika (alamsaksa keelne, „Liivimaa kroonikas“) esimene eestlasest kirjanik, pastor Eestikeelne kirjasõna 16.saj
m.a 500 a e.m.a. Järgnenud rauaajal muutusid eestlased paikseks põlluharijaks rahvaks. Esimesed põlispõllud tekkisid Põhja- ja Lääne-Eesti loopealsetel. Lõuna- ja Kesk-Eestis levis alepõllundus. Muinasaja lõpul elasid eestlased külades, ühe piirkonna külad moodustasid kihelkonna ja need omakorda maakonna. Eestlased Aestid Idalased - Maarahvas Eestlased nimetasid ennast maarahvaks. Nimi "Eesti" on pärit läänepoolsetelt rahvastelt. Meid nimetati Aestideks, mis tõlkes tähendaski idapoolne rahvas idalased. Naaberrahvastega peeti elavat kaubavahetust, kusjuures saarlased olid muinasaja lõpul kuulsad meresõitjad, kes võtsid ette nii kauba- kui röövretki. (Risti)usk Muinas-Eesti ühiskond põrkas kokku kõrgkeskaja Euroopa ühiskonnaga ja mõtteviisiga, mille selgrooks oli katoliku kirik ja feodalism. 12. - 13. sajandil algas sakslaste võimas tung itta Drang nach Osten
annaabi.ee 
