on täna esimest päeva Kõrboja perenaiseks ja et ta perenaisena pühitseb täna esimest korda oma sünnipäeva jaanilaupäeval. Ta oli isaga juttu ajanud, ta oli liiga palju rääkinud Katku Villust, kes kui arutu Kivimäel kive lõhub ja see võttis temalt tõsise jaanilaupäevarõõmu." Üksi lugu ei kõlanud enne piisavalt lõbusalt, kuni lõpuks Villu kohale ilmus. Anna oli teda oodanud ning kohmetu tervitus pärast pikki aastaid üksteist kohtamata oli ennast lõpuks ära tasunud nad aerutasid kahekesi järvele rakette laskma. Võin arvata, et just sellel hetkel armus Anna Katku Villusse. Nii vaoshoitud ja nõtke oli see naine, kes pärast lootsikus kohtade vahetamist kiljatas ja seejärel Villu ees piinlikust tundis. Ei olnud ju midagi häbiväärset ühes kriiskes, kuid naise hinges voolasid kõik muud kui tasased veed. Võisin ainult ette kujutada, millises lummuses lendasid tulekerad vastu taevast, valgustades hetkeks kogu metsaalust
olnud aega süüa. Kõrbojal sai nüüd perenaiseks Anna. Annal oli jaanipäeval sünnipäev ning ta soovis sel sünnipäeval tähistada tema perenaiseks saamist. Ta lasi Jaanil kutsuda terve küla rahva kokku järve äärde. Anna ootas eriti Katku Villut. Kui pidu algas, ei näinud Anna Villut. Ta mõtles, et ehk Villu ei tulegi. Kuid lõpuks jõudis ka Villu kohale. Villul paluti laste rakette, kuna ta pidi olema selles kõige osavam. Seda Villu tegigi. Ta läks koos Annaga paati, aerutasid järve keskele ning lasid seal rakette. Nad ei rääkinud tee peal üksteisega sõnagi. Kui nad kaldale jõudsid hakkas Oskar oma ,,vasikaga" mängima muusikat, mille saatel Villu Anna, Mikk Leena ja Jaan Liisaga tantsisid. Kuid Villu oli natuke jälle joonud ning ta komistas kellegi jala otsa. Villu kukkus ühe paari peale, kes omakorda kukkus veel kellegi peale ja järgminegi kellegi peale. Villu oli püha viha täis ning ta oleks soovinud veel kellegi teibaga ära tappa. Neli inimest
Jeroska saadeti teda jälgima. Gerassm lähs trahteri ja tellis hapukapsasuppi lihaga. Ta pudistas sinna leiva ja tõstis selle maha. Koer hakkas viisakusest sööma. Pisarad valgusid Gerassimi silmadesse. Mumuu sõi pool taldrikust. Peremees maksis supi eest ja nad lahkusid. Teepeal võttis ta majahoovist, kus juurdeehitist tehti kaks telliskivi ja nad läksid edasi. Äkki nägi ta aerupaate. Ta hüppas ühte neist, Mumuu hüppas talle järele .Nad aerutasid pikalt. Lõpuks jättis ta aerutamise. Mässis nöörijupi ümber kivide, tegi aasa ja sidus selle koerale kaela. Siis võttis ta Mumuu, kallistas teda, tõstis ta üle paadi, vaatas teda veel viimast korda ... Koer ei kartnud. Gerassim pööras silmad kõrvale ja lasi koera vette. Jeroska läks koju tagasi ja teatas, mis ta oli näinud. Päeva jooksul ei näinud keegi Gerassimit toast väljumas. Isegi sööma ta ei tulnud.
Kuldpuuri elanikud ei teadnud vähimatki sündmstest väljaspool selle müüre ja nende elu mürgitas alaline hirm: iga hetk võis sultan või ka mõni mässuline ülik paleest anda käsu igaühe tapmiseks. Paljud haaremi naistest surid noorelt. Mõrvad ja mürgitamised oli seal tavalised asjad. Neile, keda oli tappa kästud, tuli mustade eunuhhide ülem isiklikult järele, laskis naise kotti toppida, sidus kotisuu oma käega kõvasti kinni ja viis ohvri sõudepaati. Eunuhhid aerutasid kaldast teatavasse kaugusse ja upitasid koti üle parda. Igapäevaelu sultani haaremis Muistne Türgi kõnekäänd ütleb: ''Meie kodune elu peab olema müüri taga''. See on metafoor, mis väljendab kogu Osmanite ühiskonna olemust. Naised olid haaremisse sisse müüritud selle sõna tõsises mõttes. Ajaloolane Dursun Bey kirjutab: ''Kui päike poleks naissoost/türgikeelne sõna sems, mis tähistab päikest, on naissoost/, siis ei lubataks ka temal siseneda haaremisse.''
Lightoller käskis meeskonnaliikmetel kätest kinni võtta ja paat ümber piirata, paati lubada ainult naisi. Kell 2.05 lasti ,,Titanicu" viimane päästepaat vette. Kui kõik päästepaadid olid vette lastud, jäi ,,Titanicul" kummaliselt vaikseks. Kell 2.05 astus kapten Smith viimast korda raadiruumi ja vabastas radistid oma kohustest. Osad reisijad jäid täiesti rahulikuks, teised aga hüppasid uppuvalt laevalt ja viskasid alla ka toole, uksi, lamamistoole jne. Päästepaadid aerutasid laeva juurest minema, et mitte laevast lendava kola alla jääda. Vee temperatuur oli kella 22.30-ks langenud pool pügalat alla nulli. Viimastel hetkedel hüppasid paljud jäisesse vette, paljud olid lainetega laevalt minema uhutud, paljud otsustasid aga oma viimased minutid kunagi turvalisel ,,Titanicul" veeta. Laeva nina tõusis üles, tagaosa aga vajus. Vees olevad inimesed üritasid haarata kinni kolast, mis oli laevalt alla visatud. Mürin ja klirin muutus järjest valjemaks. Äkki tuli
selleks päevi, kuna tuult ei olnud. Alguses ei suhelnud nad üldse omavahel, kuna nad olid vaid laadal paar tühist sõna vahetanud. Matt Ruhve ei tahtnud isegi Katrina toitu vastu võtta enne kui Katrina tema viina rüüpand oli. Saabus öö ning Katrina oli väsinud, ta heitis magama. Hommiku ärgates nägi ta, et Matt Ruhve juba aerutab ja et ta pole ilmselt puhanudki. End püsti ajades mõistis ta, et nad on ühte loodud. Ta läks istus Matt Ruhve kõrvale, haaras ühe aeru ning nad aerutasid koos. Matt Ruhve märkas, et Katrina polegi mingi laps , vaid täitsa naine keset merd. Koos aerutades läks aeg kiiremini, tekkis tuul ja seda puhku soodustuul. Nad jõudsid kiiremini saarele. Saarele lähemale jõudes märkas Matt Ruhve, et rannas on Toora Jookus. Naine, kes on kõvem kui 10 meest, ta oli kaupmees. Kui Toora Jookus oli rannas, siis see tähendas kibekiiret tööaega ja lõpuks ka elu. Kui Katrina ja Matt Ruhve
annaabi.ee 
