Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne. Probleemi saaks ehk leevendada teavitades inimesi osooniaukudest, kasutades rohkem ,,loodussõbralike ,, tooteid ja tooraineid ,lõppeksid ära rehvide põletamine jne. Isiklikult saaksin mina teha seda, et ei viska lõkkesse kilet, või aineid mis saastaksid õhku. Ka aerosoolseid tooteid ei tarbiks ja valiks hoolikamalt millist kosmeetikat tarbida 15. Kuidas pääsevad erosoolid 6hku? Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus: gaasiline aine läheb üle nukleatsiooni, kondensatsiooni või fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena
Keemilised meetodid – kas. eelkõige ohtlike jäätmete ohutustamiseks. Termilised meetodid - põletamine, tekib põletamisel soojusenergiat. Toimub spetsiaalsetes põletusjaamades või – tehastes. Olmejäätmete põletamisel on oluline, et jäätmemassist oleksid eraldatud ohtlikud ained, metallid jt mittepõlevad materjalid, vastasel korral võib atmosfääri eralduda mürgiseid gaase ja aerosoolseid ühendeid. Bioloogilised meetodid: o Kompostimine – lagundatakse orgaanilised jäätmed mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Vajalik hapnik. Aunkompostimine – paigaldatakse kompostitavad jäätmed ja lisaained kõvakattelisele alale.
järgmisi täiendavaid abinõusid põletusprotsessi potentsiaalsete keskkonnamõjude vähendamiseks: - põletamisel tekkivad suitsugaasid tuleb kiiresti jahutada allapoole temperatuuripiirkonda 300-600oC, et vältida dioksiinide teket; - suitsugaasid tuleb enne atmosfääri juhtimist puhastada. Olmejäätmete põletamisel on oluline, et jäätmemassist oleksid eraldatud ohtlikud ained, metallid, jt. mittepõlevad materjalid, vastasel korral võib atmosfääri eralduda mürgiseid gaase ja aerosoolseid ühendeid, samuti suureneb koldetuha toksiliste ainete sisaldus. Termilistest meetoditest võib välja tuua veel jäätmete pürolüüsi, mis on suhteliselt vähetuntud ja katsetusjärgus olev jäätmete käitlusviis. Selle protsessi korral lagundatakse orgaaniline aine termiliselt hapniku juuresolekuta. Tulemuseks on gaasid ja vedelikud. Samas on see meetod väga kulukas - suure osa põletusseadme maksumusest moodustavad vajalikud puhastusseadmed.
vähendamiseks: - põletamisel tekkivad suitsugaasid tuleb kiiresti jahutada allapoole temperatuuripiirkonda 300-600oC, et vältida dioksiinide teket; - suitsugaasid tuleb enne atmosfääri juhtimist puhastada. Olmejäätmete põletamisel on oluline, et jäätmemassist oleksid eraldatud ohtlikud ained, metallid, jt. mittepõlevad materjalid, vastasel korral võib atmosfääri eralduda mürgiseid gaase ja aerosoolseid ühendeid, samuti suureneb koldetuha toksiliste ainete sisaldus. Põletamisel tekkivat koldetuhka ja samuti suitsugaaside puhastamisel tekkivaid jääke (kips) võib nende omadustest sõltuvalt paigutada kas eriprügilasse või kasutada näiteks teede ehitamisel. Jäätmeid võib põletada nii eelnevalt sorteerimata kujul (masspõletus) või põletatakse ainult eelkäitluses eraldatud kõrgema kütteväärtusega ained (puit, papp, plastik). Viimast tuntakse RDF (Refuse Derived Fuel) protsessina
keskkonnamõjude vähendamiseks: - põletamisel tekkivad suitsugaasid tuleb kiiresti jahutada allapoole temperatuuripiirkonda 300-600oC, et vältida dioksiinide teket; - suitsugaasid tuleb enne atmosfääri juhtimist puhastada; - olmejäätmete põletamisel on oluline, et jäätmemassist oleksid eraldatud ohtlikud ained, metallid, jt. mittepõlevad materjalid, vastasel korral võib atmosfääri eralduda mürgiseid gaase ja aerosoolseid ühendeid, samuti suureneb koldetuha toksiliste ainete sisaldus. Põletamisel tekkivat koldetuhka ja samuti suitsugaaside puhastamisel tekkivaid jääke (kips) võib nende omadustest sõltuvalt paigutada kas eriprügilasse või kasutada näiteks teede ehitamisel. Jäätmeid võib põletada nii eelnevalt sorteerimata kujul (masspõletus) või põletatakse ainult eelkäitluses eraldatud kõrgema kütteväärtusega ained (puit, papp, plastik).
annaabi.ee 
