vedelikus asuvatele kehadele rhku. *Rhk vedelikus on vrdeline vedelikusamba krgusega ja vedeliku tihedusega. *Raskusjust phjustatud vedelikurhku saab arvutada jrgmiselt: p=roo x g x h. p-rhk[1Pa] roo-vedeliku vi gaasi tihedus. [1kg/m3] h-vedelikusamba vi gaasisamba krgus.[1m] g-9,8N/kg. *1 Pascal on niisugune rhk, mida avaldab jud 1 njuuton 1m2 suurusele pinnale. 1Pa=1N/m2. *Raskusju tttu avaldab hk rhku maapinnale ning atmosfris olevatele kehadele. *hurhku mdetakse baromeetriga; aeromeetriga; manomeetriga. *Normaalrhuks loetakse 101 325 Pascali see on ligikaudu 100kPa. *hurhku saab mta ka 1mmHg (1mmH20) 1mmHg-1mm elavhbeda sambarhku. 1mmH20-1mm veesamba rhku. *Normaalrhk on 760 mmHg. *Hdraulilise masina tphimte: Hdraulilise masinaga videtakse jus nii mitu korda, kui mitu korda on masina suurema kolvi pindala suurem viksema kolvi pindalast. LESLKKEJUD *leslkkejuks nimetatakse judu, millega vedelik vi gaas tukab les sinna asetatud keha.
filtrist täidetakse 3/4 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati välttida pisemagi piisa kaotsiminekut. Mitte mingil juhul ei tohi klaaspulkka panna lauale. Filtrida dekandeerida läbi sama filtripaberi. Sadet dekandeerida 3 ca 30-35ml kuuma destilleeritud veega. Selge filtraat valada 250ml mõõtesilindrisse ja lisada külma destilleeritud vett 250ml näiduni. Lahus tuleb hästi segada ja jahutada jooksva vee all kuni 20 ºC. Aeromeetriga mõõta lahuse tihedus. Tabelist tuleb leida lahuses oleva soola sisaldus %-des kasutades interpoleerimist. Eelduseks on, et seos tiheduse ja konsentratsiooni vahel on lineaarne: d- mõõdetud tihedus d1-sellest väikse mtihedus tabelis d2- sellest suurem tihedus tabelis c%- otsitav konsentratsioon c%1- konsentratsioon, mis vastab tihedusele d1 c%2- konsentratsioon, mis vastab tihedusele d2 c% - c%
( 250 cm3), areomeeter, filterpaber, statiiv. Kasutatud ained: Tahke naatriumkloriidi- liivasegu, destilleeritud vesi. 3. Töö käik: Naatriumkloriidi ehk keedusoola sisalduse leidmiseks liiva-soola segust pidi lahustama liivasegu 50cm3 destilleeritud vees. Vastav segu pidi läbima filterpaberi. Seda protsessi korrati kolm korda, et saada kõige täpsem tulemus. Saadud lahusele lisati vett nii palju, et veetase oleks täpselt 250cm3 ning eejärel sai mõõta soola sisaldust aeromeetriga. Filtraadimassi ja protsendilise sisaldusega saab arvutada keedusoola massi. Nende andmetega arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. 4. Katse andmed: Lahuse tihedus - = 1,013 g/cm3. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a) Leian lahuse tihedusele vastava NaCl protsendilise sisalduse lahuses. Kasutan interpoleerimist, kuna tabelist ei olnud võimalik täpselt määratleda NaCl'i protsendilist sisaldust lahuses.
3) Selge filtraat valada keeduklaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm3 -ni destilleeritud veega. Mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates lahus hoolikalt läbi segada. 4) Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmisel areomeeter ei puutuks vastu mõõtesilindri seina. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Katseandmed Aeromeetriga mõõtes sai lahuse tiheduseks: Lahuse ruumala on: Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Kasutan etteantud tabelit ,,Lahuse tiheduse sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses", võttes sealt saadud mõõtmistulemusele lähimad tulemused saan: Neile tulemustele vastavad protsendilisused on: Lahuse õige protsendilisuse kättesaamiseks kasutan valemit: 2) Arvutan saadud protsendilisuse järgi NaCl massi lahuses kasutades valemit:
Kui lahus oli ära filtreerunud valasin filtrile lihtsalt destilleeritud vett, et NaCl täielikult filtri pooridest välja pesta. Liiva keeduklassist loputasin kraaniveega liivakogumisnõusse. Valasin lahuse koonilisest kolvist 250 ml mõõtesilindirsse ning lisasin nii palju destilleeritud vett, et mõõtesilindris oleks 250 ml lahust. Lahust tuli mõõtesilindris hoolikalt segada, selleks valasin lahuse tagasi koonilisse kolbi ning sealt uuesti mõõtesilindrisse ning see järel mõõtsin aeromeetriga lahuse tiheduse. Katseandmed. Võetud liiva-soola segu kogus – 5,35 g Lahuse tihedus - ρ – 1,011 g/cm3 Sellest väiksem tihedus tabelis- ρ 1- 1,0090 g/cm3 Sellest suurem tihedus tabelis- ρ2 - 1,0126 g/cm3 Otsitav massiprotsent-C%- 1,9 % Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1 –C%1- 1,50% Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ 2-C%2-2,00% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Pärast katse läbiviimist oli mul enda mõõdetud lahuse tiheduse ρ
3) Selge filtraat valada keeduklaasist mõõtesilindrisse ja seejärel täita mõõtesilinder 250 cm3 -ni destilleeritud veega. Mõõtesilindrit mitmel korral ümber pöörates lahus hoolikalt läbi segada. 4) Areomeetri abil määrata lahuse tihedus. Jälgida, et mõõtmisel areomeeter ei puutuks vastu mõõtesilindri seina. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Katseandmed Aeromeetriga mõõtes sai lahuse tiheduseks: g ρlahus=1,0135 cm3 Lahuse ruumala on: V lahus=250 cm 3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Kasutan etteantud tabelit „Lahuse tiheduse sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses“, võttes sealt saadud mõõtmistulemusele lähimad tulemused saan: g ρ1=1,0126 cm 3 g ρ2=1,0161 cm3
filtreerima koonilisse kolbi, esmalt tehes filterpaberist katse jaoks filter. Valada filtreisse lahust mööda klaaspulka, et ükski tilk kaduma ei läheks. Lahustada NaCl segu kolm korda ning filtreerida. Viimane kord filtreerida destilleritud veega, et võimalikult väike kadu jääks. Lahus valada kolvist mõõtsilindrisse ning lisada destileeritud vett nii, et lahust oleks kokku 250ml. Lahust tuleb segada ning seejärel mõõta aeromeetriga lahuse tihedus. 6. Katse tulemused Mõõdetud tihedus / Sellest väiksem tihedus tabelis g/ Sellest suurem tihedus tabelis g/ Otsitav massiprotsent C% = 2,2% Massiprotsent, mis vastab tihedusele Massiprotsent, mis vastab tihedusele 7. Katseandmete töötlus ja analüüs Mõõdan kolvi massi ning seejärel lisan sinna 8,10 g liiva ja soola segu (SEGU B) Arvutan lahuse kontentratsiooni
temperatuurist, vedelikel aga kasvab eksponentsiaalse seaduse järgi: - kT = 0e (10) k Boltzmanni konstant T vedeliku absoluutne temperatuur W - molekulide ülemineku energia ühest tasakaaluolekust teise Töö käik 1) Määrata kuulikese diameeter d ja mass m 2) Mõõtke aeromeetriga vedeliku tihedus 0 3) Asetage klaasist silindrile kaks tähist kuuli kiiruse määramiseks. Ülemine tähis tuleb asetada umbes 5 cm allapoole vedeliku ülemisest nivoost. Fikseerinud tähised, mõõtke joonlauaga nendevaheline kaugus l. 4) Võtke pintsettidega kuulike ja laske ta vedelikku selle pinna lähedal silindri keskkohas. Jälgides kuulikese liikumist, mõõtke aeg t, mis tal kulus vahemaa l läbimiseks. 5) Katset korrake 3...5 erineva kuulikesega
Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimismeetodid Võetud 6,00 g soola ja liiva segu eraldatakse filtreerimise teel. Sool lahustatakse enne vees ning filtreerimisel lahus jääb keeduklaasi, kuid liiv filtrisse. Filtreerimisel kasutatud nõusi tuleb veel mitu korda täita destilleeritud veega, et kõik võimalikult vähe osakesi läheks kaduma. Katse lõpus mõõdetakse vee tihedus aeromeetriga. Katseandmed = 1,011 g/cm3 1=1,0054 g/cm3 2=1,0126 g/cm3 C%1=1,00 C%2=2,00 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs C%= C%1+ C%= 1,00+ *(1,011-1,0054)= 1,78% Naatriumkloriidi mass m(NaCl)= * V= 1,011 g/cm3 * 250 ml = 252,75 mg 252,75 mg * 1,78= 4,49g 6g- 100% 4,49g- x x= 74, 83% Molaarsus: CM=3 Molaalsus: Cm=3 Moolimurd: CX= Normaalsus: Cn= = 3 = 0,000988 kg/m3 Kokkuvõte Katse eesmärgiks oli hinnata naatriumkloriidi konsentratsioon lahuses, kui algselt sool oli
mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetod: Võetud 6,00 g NaCl soola ja liiva segu eraldatakse filtreerimise teel. Sool lahustatakse enne vees ning filtreerimisel lahus jääb keeduklaasi, kuid liiv filtrisse. Filtreerimisel kasutatud nõusi tuleb veel mitu korda täita destilleeritud veega, et kõik võimalikult vähe osakesi läheks kaduma. Katse lõpus mõõdetakse vee tihedus aeromeetriga. Katseandmed: = 1,010 1=1,0090 2=1,0126 C%1=1,5% C%2=2,00% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: 1. Konsentratsioon C%= C%1+ C%= 1,50+ *(1,010-1,0090)= 1,64% m(Liiva ja NaCl segu)=6,08g 2. Naatriumkloriidi mass: m(aine)=Vlahus*lahus*C%/100% = mlahus*C%/100% m(aine)=250 cm3*=4,1 g 3. Leian NaCl sisalduse liiva-soola segus: NaCl%=*100% NaCl%=*100%=67,43% 4. Süstemaatiline viga: 0,70 100 % % = = 1,04 % 67,43 5. Molaarsus: n(aine)=
NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täita filter destilleeritud veega, lastes tal lõpuni tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputada kraaniveega liivakogumisnõusse. Mitte valada kraanikaussi! Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta aeromeetriga lahuse tihedus. Aeromeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesta aeromeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Katseandmed. Kasutasin segu B Liiva ja soola segu 6,1 g (mõõdetud tihedus) 1,010g/cm3 = 1,01010-3 g/dm3 1 (väiksem tihedus tabelis) 1,0090 g/dm3 2 (suurem tihedus tabelist) 1,0126 g/dm3 C%1 (massiprotsent, mis vastab tihedusele) 1,5 % C%2 (massiprotsent, mis vastab tihedusele) 2,0 %
seina. Seejärel valasin lahust mööda klaaspulka. Pärast seda valasin uuesti 50 cm3 destilleeritud vett, et NaCl täielikult liivasegust välja pesta ning kordasin uuesti seda protseduuri filtreerimisega. Filtri puhastamiseks täitsin filtri destilleeritud veega ning lasin sellel tühjaks tilkuda. Seejärel valasin lahuse mõõtesilindrisse ning lisasin veel nii palju destilleeritud vett, et mõõtesilinder oleks täpselt täidetud (250 cm3). Seejärel mõõtsin aeromeetriga lahuse tihedust. Katseandmed Mõõdetud tihedus ρ=1,009 g/cm3 Sellest väiksem tihedus tabelis ρ1=1,0054 g/cm3 Sellest suurem tihedus tabelis ρ2=1,0126 g/cm3 Otsitav massiprotsent C%=1,50% Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1 C%1=1,00% Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ2 C%2=2,00%
kolbi. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täideti filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda. Liiv keeduklaasist loputati kraaniveega liivakogumisnõusse. Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisati mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahus oleks täpselt 250 ml. Lahust mõõtesilindris segati hoolikalt, selleks valati lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõdeti aeromeetriga lahuse tihedus. Katseandmed ja tulemuste analüüs Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatud ained: Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff).
Krakkbensiin pikemaajalisel seismisel polümeriseerub, eritades bensiinis mittelahustuvaid vaikaineid. Hapendumise vältimiseks lisatakse krakkbensiinile inhibiitoreid. Bensiini koostises on C ligikaudu 85 % ja H 15 %. Mootorsaemootorid töötavad hästi ja arendavad suurimat võimsust ainult valmistajatehase poolt ettenähtud bensiiniga. Bensiini kvaliteeti iseloomustavad tihedus, aurustuvus, kütteväärtus ja detonatsioonikindlus. Bensiini tihedust mõõdetakse aeromeetriga. Bensiini tihedus temperatuuril 20°C on 0,7…0,77g/cm3. Kütteväärtuseks nimetatakse 1 kg kütuse põlemisel eralduvat soojushulka ja seda mõõdetakse kilodžaulides. 1 kg bensiini põlemisel eraldub ligikaudu 44 000 kJ (10 600 kcal) soojust. Aurustuvus on tähtsamaid bensiini kvaliteedi näitajaid. Mida suurem on bensiini aurustuvus (madalam keemistemperatuur), seda kergemini mootor käivitub ja seda ökonoomsemalt ta töötab. Bensiini aurustuvus oleneb fraktsioonkoostisest.
annaabi.ee 
