teatud piirkonna kõikide alusorganismide populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna Ökosfäär- maakera kõik ökosüsteemid kokku, globaalne mõiste Asjaolud, mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust levimisvõime, käitumine, biootilised ja abiootilised tingimused; inimene võib mõjutada nii elus kui ka eluta keskkonda Autökoloogia Suhteid organismide ja keskkonna vahel: Keskkonnast lähtudes: hüdrobioloogia, maismaaökoloogia, aerobioloogia Antopogeensed tegurid inimtegevuse mõju organismidele (otsene ja kaudne keskkonnamuutuste läbi) Demökoloogia Uurib populatsiooni tasandil liigisiseseid suhteid. Populatsiooni omadused: arvukus, asustustihedus, ohtrus (suhteline), sündivus, suremus, ränne ehk migratsioon, levikutüüp (juhuslik, rühmaline, ühtlane), sooline jaotumine, vanuseline koosseis (normaalne, regressiivne väga palju vanemaid isendeid, invasiooniline populatsioon väga palju nooremaid, vanemad puuduvad)
Geoökologia - uurib maastikke koos neid asustava elustikuga. Globaalökoloogia biosfäär uurimisobjektiks. Üldökoloogia eluslooduse ja keskkonna vastastikused suhted. Autökoloogia Suhteid organismide ja keskkonna vahel Organismist lähtudes: ·Toitumissuhted toitumisökoloogia ·Sigimis-, paljunemissuhted sigimisökoloogia ·Levimissuhted leviku ökoloogia Keskkonnast lähtudes: ·Hüdrobioloogia veeorganismide ökoloogia ·Maismaaökoloogia ·Aerobioloogia * monobiontsed * Kahebiontsed bioloogiline adaptatsioon tagasisidel põhinev nähtus avaldub organismidel kahesuguselt: 1. isendi eluea vältel toimuv modifikatsiooniline adaptatsioon e. kohanemine 2. liikide pikaajaline, püsiv evolutsiooniline adaptatsioon ehk kohastumine Muutused võivad olla * morfoloogilised * füsioloogilised *ökoloogilised Demökoloogia · Populatsiooni tasandil uurib liigisiseseid suhteid
suurusest. Tsüklosporiin: Pärsib erakordse efektiivsusega inimese immuunreaktsioone. Tsüklosporiini kasutatakse suurte organite (süda, neerud) ja luuüdi tranplantatsioonil alates 1980-ndatest. Seeninfektsioonid mükoosid: Lisaks seenmürgistustele põhjustavad seened inimesel ka nakkushaigusi - mükoose. Kõige sagedasemad mükoosid on nahahaigused. Kõige harvemini tuleb ette süvamükoose, mis on aga kõige eluohtlikumad nakkushaigused. Inimesele allergiat põhjustavad seened: Aerobioloogia on õhuhõljumi levimist ja koostist uuriv bioloogia haru. Jälgitakse õhus eelkõige õietolmu ja seeneeoste koguseid, sest need on olulised allergeenid. Söögiseened: Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta kupatada. Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened. Kuuseriisikas, männiriisikas, kaseriisikas, kivipuravik, kasepuravik, haavapuravik, kukeseen, Juustude valmistamiseks kasutatvad seened:
· Kõrge pH tingimustes on raud, mangaan, fosfaadid jt. mineraalained vähelahustuval kujul ja taimedele halvasti kättesaadavad. Autökoloogia Suhteid organismide ja keskkonna vahel Organismist lähtudes: · Toitumissuhted toitumisökoloogia · Sigimis-, paljunemissuhted sigimisökoloogia · Levimissuhted leviku ökoloogia Keskkonnast lähtudes: · Hüdrobioloogia veeorganismide ökoloogia · Maismaaökoloogia · Aerobioloogia * monobiontsed * Kahebiontsed bioloogiline adaptatsioon tagasisidel põhinev nähtus avaldub organismidel kahesuguselt: 1. isendi eluea vältel toimuv modifikatsiooniline adaptatsioon e. kohanemine 2. liikide pikaajaline, püsiv evolutsiooniline adaptatsioon ehk kohastumine Muutused võivad olla * morfoloogilised * füsioloogilised *ökoloogilised Faktori ökoloogia Mõju tähtsus: · elutingimuste tegurid, milleta elu on mõeldamatu, elu eelduse tegurid
annaabi.ee 
