Kolm revolutsioonilist muutust - aurujõu, elektri ja infotehnoloogia kasutuselevõtt - viivadki postindustriaalse ühiskonna tekkimiseni. 16. M. Castells ja võrguühiskond. Castells vaatleb tänapäevase ühiskonna kolme mõõdet: tootmist, võimu ja kogemust. Oma töödes tõmbab Castells piiri kapitalistliku tootmise ja arengu ning informatsioonilise arengu vahele. Informatsiooniline või võrguühiskond jääb kapitalistlikuks ühiskonnaks, mille aerengumootoriks on teadmised ja informatsioon. – Alates 1970ndate keskpaigast tähistab infoühiskond kapitalismi restruktureerimist. Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb infotehnoloogiate arengul. 17. F. Webster ja infoühiskonna kriitika. Võtab kokku peamised teoreetilised lähenemised infoühiskonnale ühe küsimusena: „Kuidas erineb infoühiskond eelmistest ühiskondadest?“ Viis põhilist aspekti:
nii peamise jõukuse allika kui ka peamise tööandjana. 16. M. Castells ja võrguühiskond. On nimetatud infoühiskonna üheks mõjukamaks teoreetikuks. Castells vaatleb tänapäevase ühiskonna kolme mõõdet: tootmist, võimu ja kogemust. Oma töödes tõmbab Castells piiri kapitalistliku tootmise ja arengu ning informatsioonilise arengu vahele. Informatsiooniline või võrguühiskond jääb kapitalistlikuks ühiskonnaks, mille aerengumootoriks on teadmised ja informatsioon. Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb infotehnoloogiate arengule. 17. F. Webster ja infoühiskonna kriitika. Frank Webster võtab oma 1995. aastal ilmunud raamatus kokku peamised teoreetilised lähenemised infoühiskonnale, koondades need ühe keskse küsimuse alla: ,,Kuidas erineb infoühiskond eelmistest ühiskondadest?"
(aurujõu, elektri ja infotehnoloogia kasutuselevõtt), mis omakorda viivadki postindustriaalse ühiskonna tekkimiseni. 21. M. Castells ja võrguühiskond. Castells vaatleb tänapäevase ühiskonna kolme mõõdet: tootmist, võimu ja kogemust. Oma töödes tõmbab Castells piiri kapitalistliku tootmise ja arengu ning informatsioonilise arengu vahele. Informatsiooniline või võrguühiskond jääb kapitalistlikuks ühiskonnaks, mille aerengumootoriks on teadmised ja informatsioon. Alates 1970ndate keskpaigast tähistab infoühiskond kapitalismi restruktureerimist. Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb infotehnoloogiate arengul. 22. F. Webster ja infoühiskonna kriitika. Frank Webster võtab kokku peamised teoreetilised lähenemised infoühiskonnale, koondades need ühe keskse küsimuse alla: ,,Kuidas erineb infoühiskond eelmistest ühiskondadest
Manuel Castells. Oma põhilised ideed on ta avaldanud triloogias „The Rise of the Network Society (Vol. I-III)“ (1996) ja raamatus „The Informational City“ (1989). Castells vaatleb tänapäevase ühiskonna kolme mõõdet: tootmist, võimu ja kogemust. Oma töödes tõmbab Castells piiri kapitalistliku tootmise ja arengu ning informatsioonilise arengu vahele. Informatsiooniline või võrguühiskond jääb kapitalistlikuks ühiskonnaks, mille aerengumootoriks on teadmised ja informatsioon. Alates 1970ndate keskpaigast tähistab infoühiskond kapitalismi restruktureerimist. Kuni infoühiskond oli orienteeritud tulemi maksimeerimisele tehastes, oli informatsionalism orienteeritud infotöötluse komplekssusele ja kõrgele tasemele. Globaliseerumine: suurkompaniide strateegiad on muutunud globaalseteks. See kõik põhineb infotehnoloogiate arengule. Interneti rolli tänapäeva ühiskonnas on Castells käsitlenud raamatus „The
annaabi.ee 
