Lucius Aurelius Verus 161169 Commodus 180192 Pertinax 193 Didius Julianus 193 Septimius Severus 193211 Pescennius Niger 193194 Clodius Albinus 193197 Caracalla 211217 Geta 211 Macrinus 217218 Diadumenianus 217218 Elagabalus 218222 Severus Alexander 222235 Maximinus Thrax 235238 Gordianus I 238 Gordianus II 238 Balbinus 238 Pupienus 238 Gordianus III 238244 Philippus Araablane 244249 Decius 249251 Trebonianus Gallus 251253 Volusianus 251252 Aemilianus 253 Valerianus 253260 Gallienus 253268 Claudius II Gothicus 258270 Quintillus 270 Aurelianus 270275 Tacitus 275276 Florianus 276 Probus 276282 Carus 282283 Carinus 283285 Numerianus 283284 Diocletianus 284305 Maximianus 286305 Constantius I Chlorus 305306 Galerius 305311 Severus 306307 Constantinus I Maximus 306337 Maxentius 306312 Maximinus 306308 Licinius 308324 Maximinus Daia 310313 Valerius Valens 316317 Constantinus II 337340 Constans 337350
Kuidas ka ei oleks draama välise struktuuriga (ei mõjutanud ju sisu kuigivõrd see, et Hispaanias kujunes uusaegne draama kolme, Inglismaal, Itaalias ja Prantsusmaal aga viievaatuselisena), igatahes juba varajastes näidendeis ilmutab Cervantes elavat kujutlust ja otsingulist vaimu. "Numancia piiramine" on ajalooline tragöödia hispaanlaste esivanemate iberokeltide kangelaslikust vastupanust Rooma anastajatele. 133. aastal e.m.a. vallutas Scipio Aemilianus (Noorem) Numancia (ladinapäraselt Numantia) linna, kuid see ei langenud ta kätte elavana, vaid surnuna, sest Numancia elanikud eelistasid allaandmisele kollektiivset vabasurma. Sellele taustale ehitas Cervantes näidendi süzee. Reaalsed tegelased segunevad allegoorilistega: Hispaania, Duero jõgi, Sõda, Nälg, Haigus, Kuulsus. Enne kui endalt elu võtta, tapavad Numancia mehed oma naised, et nende sugu ei saaks roomlastega seguneda ja edasi kanduda.
Itaalia elanike põhiliseks eesmärgiks oli hankida endale Rooma kodakondsus. Nad allusid Roomale küll, aga neil polnud kodanikuõigusi. Rooma linn kasvas jõudsalt. Rooma aristokraatia hulgas toimus ulatuslik helleniseerimine. Kreekast toodi hulgaliselt sõjasaaki ja Rooma nobiilid tahtsid Kreeka kujukesi. Neist tehti ka kõvasti koopiaid. Levisid ka kreeka kombed ja keel, mis oli ka prestiizne. Kujunesid kaks suundumist. · Philhellenism. Välispoliitliliselt liberaalne, Aemilianus oli juht, nobiliteet, Kartaago vallutaja. Ta koondas enda ümber hellenlikku kogukonda. · Cato esindas konservatiive. Ta oli karm, ta oli ka kirjanik ja ajaloolane. Rooma nobiliteedi võim oli tipus nii autoriteedilt kui ka rikkuselt. Samal ajal toimusid ka asjad, mis hakkasid seda süsteemi õõnestama. Toimus Itaalia talupoegade laostumine. Põhjus pole otseselt teada, aga algus oli ilmselt Hannibali röövimine ja laastamine, ehk ka
valgustavad kuidas rooma ülemvõim laienes ida suunas. Kreeka autor Polybios, 2 saj keskel eKr. , kes on seega siis praktiliselt kaasaegne nende rooma annalistidega. Kes olid aristokraatlik kreeklane, langes roomlastele pantvangi, kui roomlased saavutasdi 160 aastal Püünia lahingus Makedoonialaste üle, roomas elas aristokraatlike ringkondadega head elu , ei olnud vangis, suhtles tolleaegse silmapaistva rooma riigimehega Scipio Aemilianus, sügavalt haritud mees, kreeka hellenismi austaja. Polybios oli ka tema ringkonnas, nägi seestpoolt rooma riigi toimimist, sai suur austaja roomale, pidas rooma riigikorda ideaalseks, tasakaalustatud, vastandas seda oma kaasaegsetele kreeka riigitele, kus olid lakkamatud vastuolud demokraatide ja aristokraatia vahel, rõhutas rooma riigi religiooni ja moraali alust. Leidis et Rooma hegemoonia kujunemine on ajalooline hea parantamatust. Seda üritas ka näidata oma selles ajaloos ,