keskmise umber. Juhtimisotsuste ettevalmistamisel leitakse väliskeskkonna tingimuse tulevikuväärtuse usalduspiirid ja prognoositavate tingimuste tegelike väärtuste jaotumise seaduspärasus nendes piirides. 4.Selgitage juhitava protsessi väliskeskkonna tingimuse ja selle determinantide aegridadele tugineva prognoosimetoodika olemust ja selle peamisi puudusi. Väliskeskkonna tingimuste muutumist määravate determinantide aegridadena esitatud vaatlustele tuginev prognoos nõrgendab prognoositava välistingimuse olemuse kohta tehtud lähte-eeldusi. Selle tulemusena suureneb prognoosi paindlikkus. Lähteinformatsioon esitatakse aegridadena, mis iseloomustavad prognoositavat väliskeskkonna tingimust S ja selle taste kujundavaid tegureid Dk. Väliskeskonna tingimuse determinantide aegridade alusel tehtud prognoosi puhul langeb ära eeldus, et väliskeskkonna tingimust määravate determinantide kompleksi absoluutsed
tema realisatsiooni, mis peaks olema piisava pikkusega. Minevikus toimunud protsessi kohta räägitakse tema realisatsioonist, tulevikus toimuva puhul aga prognoosist. Protsesside (x(t)) liigitamine pidevuse alusel: 1 pideva aja ja pideva väärtusega protsessid 2 pideva aja ja diskreetse väärtusega protsessid 3 diskreetse aja ja pideva väärtusega protsessid 4 diskreetse aja ja diskreetse väärtusega protsessid. Diskreetse ajaga protsesse kirjeldatakse paljudel juhtudel aegridadena. Peale selle saab neid kirjeldada veel algoritmi (eeskirja) alusel, graafikuna ja matemaatilise mudelina. Determineeritud protsesside klassifikatsioon: 1 determineeritud 1.1 perioodilised 1.1.1 harmoonilised 1.1.2 polüharmoonilised 1.2 mitteperioodilised 8. Polüharmooniliste ja peaaegu perioodiliste protsesside kirjeldamine. Harmoonilist protsessi võib kirjeldada järgmise ajafunktsiooni (matemaatilise mudeli) abil:
loogilisteks operatsioonideks. See teeb võimalikuks kirjeldamise tasemel kindlaks teha empiirilisi (kogemuslik, kogemusel põhinev), statistilisi sõltuvusi ehk seaduspärasusi (ka seadusi). Näiteid võib tuua nii matemaatikast (funktsionaalsed sõltuvused), füüsikast (Ohmi seadus), majandusest (tootmisfunktsioon, elastsuskoefitsiendid) kui ka igast teisest teaduse valdkonnast. Kirjeldamine võibesineda ka algebralisel (valemitena, aegridadena, indeksitena, koefitsientidena), verbaalsel (loomuliku sõnalise kirjeldusena rangete järelduseeskirjadeta) või siis graafilisel kujul (arvjoonistena). Iga uurija peamine töövahend on tema mõistus. Teaduslike tõdede leidmiseks peab oskama õigesti ja loogiliselt mõelda, peab nähtusi analüüsima ja sünteesima ja leidma seoseid nähtuste vahel ning üksiknähtuste erinevate külgede vahel. Tarvis on jõuda selgusele nähtuste olemuses ning nende arengu põhjustes
Ilmnevad konkreetsetest situatsioonidest tulenevad iseärasused, mida pole võimalik prognoosida, mistõttu täpne prognoos pole võimalik. Prognoosiga on võimalik välja tuua vaid intervall või piirkond ja piirid jäävad hägusaks. 139. Selgitage juhitava protsessi väliskeskkonna tingimuste ja selle determinantide aegridadele tugineva prognoosimetoodika olemust ja selle peamisi puudusi. - Lähteinformatsioon esitatakse aegridadena, mis iseloomustavad prognoositavat väliskeskkonna tingimust S ja selle taset kujundavaid tegureid. Väliskeskkonna tingimuste determinantide aegridade alusel tehtud prognoosi puhul langeb ära eeldus, et väliskeskkonna tingimust määravate determinantide kompleksi absoluutsed juurdekasvud on prognoosiperioodil konstanse suurusega. Iga determinandi muutumist minevikus ja oodatavat muutumist tulevikus käsitletakse eraldi.
annaabi.ee 
