kultuurmaastiku ja inimsõbraliku elukeskkonna säilitajaks.4,6% põllumajandusmaast majandatakse ökoloogiliselt. Looduslikud eeldused: Viljakad mullad,parasvöötme kliima.,niisked suved,troopilised tuuled.Majanduslikud eelised: Hästi arenenud majanduspoliitika,arengutaseme näitajad on kõrged,koostöö teiste riikidega,tehnika arendamine. Majandusareng Saksa majandus arenes selle sajandi algusest kuni 2004. aastani aeglustuvas või langevas tempos. Alles 2004. aastast võib väita, et majandus sai langusfaasist üle kuni 2008/2009. aasta üleilmse majanduskriisini, mis tabas Saksamaa ülejäänud maailmaga tihedalt põimunud majandust tugevalt. Majandus kukkus 2009. aastal enneolematud 4,7%. Peale sügavat langust tõusis Saksamaa 2010. aastal nagu fööniks tuhast tänu tugevale ekspordisuunitlusele ja maailmamajanduse kiirele arengule. Lisaks maailmamajanduse
Reaalvedeliku voolamisel muutub erienergia piki ideaalvedelikku ning seega lisandub võrrandisse survekadu h t, mis mõõdab voolamisel ristlõikest 1 lõikeni 2 voolutakistuse ületamiseks kulunud energiat. Bernoulli võrrand reaalvedeliku muutumatu e statsionaarse voolu kohta kujuneb seega: See on hüdrodünaamika põhivõrrand. Muutuva e. ebastatsionaarse voolamise korral lisandub Bernoulli võrrandisse inertsisurve: Inertsisurve tekib äkki kiirenevas (hin>0) või aeglustuvas (hin<0) voolus, ta kaasneb potentsiaalse ja kineetilise energia vahekorra muutumisega ning teda saab arvutada seosest: Kus l on voolu pikkus ning dv/dt kiirendus. 1.19 Bernoulli võrrandi geomeetriline tõlgendus z kõrgussurve, potentsiaalne asendi-erienergia, p/g piesomeetersurve, potentsiaalne rõhu-erienergia v2/2g kiirussurve e kiiruskõrgus, kineetiline erienergia E kin. Need kolm võrrandiliiget kokku annavad täissurve H ehk erienergia E.
turumajanduse põhimõtetest, mille juured ulatuvad Lääne-Saksamaa esimese sõjajärgse majandusministri Ludwig Erhardi aega. Sotsiaalset turumajandust iseloomustab üheltpoolt vaba ja avatud konkurentsiga turg ning teiselt poolt sotsiaalne tasakaal ühiskonnas. Läbi erinevate valitsuste on sotsiaalse turumajanduse kontseptsioonis olnud suurem rõhuasetus küll turumajanduslikul, küll sotsiaalsel aspektil. 4.2 Majandusareng Saksa majandus arenes selle sajandi algusest kuni 2004. aastani aeglustuvas või langevas tempos. Alles 2004. aastast võib väita, et majandus sai langusfaasist üle kuni 2008/2009. aasta üleilmse majanduskriisini, mis tabas Saksamaa ülejäänud maailmaga tihedalt põimunud majandust tugevalt. Majandus kukkus 2009. aastal enneolematud 4,7%. Peale sügavat langust tõusis Saksamaa 2010. aastal nagu fööniks tuhast tänu tugevale ekspordisuunitlusele ja maailmamajanduse kiirele arengule. Lisaks maailmamajanduse positiivsetele väljavaadetele,
vähenenud 6 %-ni maismaa pindalast (Newman, 1990). 27 Troopiliste metsade kaitse alla võtmisega on saavutatud teatavat edu. Praeguseks on kaitse alla võetud siiski vaid 8% troopiliste vihmametsade kogupindalast. Kokkuvõttes tuleb rõhutada, et: 1) Maailma metsade pindala, puidutagavara ning ka süsinikuvaru vähenevad kahjuks jätkuvalt kiiresti, õnneks küll aeglustuvas tempos. Euroopas ja Eestis toimuv teatav metsaressursi suurenemine on tasakaalustamas globaalseid negatiivseid trende. 2) Kultuurpuistute ja kaitsealuste puistute osakaal suurenevad kiiresti. 3) Metsasektori osakaal on enamuses maailma riikides alla 1 % sisemajanduse kogutoodangust ja see näitab ka n.ö metsariikides Põhja-Ameerikas ning Skandinaavias kahjuks vähenemis- tendentsi.