kõik see peamiselt töötuse kasvamise tõttu. Rahapuuduse tõttu on langenud rahva ostujõud, mille järel kannatavad äritegevused. Paljud firmad on pankrotistunud. Finantskriisile järgnes Globaalne Retsessioon. Pangade solventsuses kahtlemine, laenude keerulisem kättesaadavus ning investorite kasvav ebakindlus mõjutas suuresti globaalsel börsiturul toimuvat. 2008 aasta jooksul ning 2009 aasta alguses kannatas kõige rohkem väärtpaberiturg. Sellel perioodil aeglustusid majandused üle maailma, sest krediidivõimalused ning rahvusvaheline äritegevus vähenes märgatavalt. Valitsused ja keskpangad reageerisid sellele ebaharilike fiskaalstiimulite, rahapoliitika laienemise ning abipakettide jagamisega. Ühendkuningriigid otsustasid uue kokkuhoiupoliitika kasuks, kärpides kulu ning tõstes makse, olgugi, et eksport oli langemisjoones; selle tulemuseks on UK nüüdseks langenud topelt majanduslangusesse: "double-dip recession".
1.49 dollarini vaka kohta. Aktsiad hakkasid jälle tõusma. (Wall...) Augustis hakkas nisu hind jälle langema, kui Itaalias ja Prantsusmaal oli hea saak ja Austraalias lõppes põuaaeg. Aktsiahinnad hakkasid kiiresti langema. Kongress aga hääletas selle poolt, et anda nisutootjatele 100 miljoni dollarilise leevenduspaketi, et nisuhinnad stabiliseeruksid. Oktoobriks aga hinnad langesid 1.31 dollarini vaka kohta. (Wall...) Teised majanduslikud baromeetrid aeglustusid või isegi kukkusid 1929. aasta keskpaigaks, sealhulgas autode müük, majade müük ja terase tootmine. Langev kauba- ja tööstustoodang mõlkis Ameerika enesekindlust ning aktsiaturg saavutas 3. septembril oma tipu ja hakkas alates sellest langema. Septembri lõpuks langes turg 10% tipust. Müük intensiivistus oktoobris ning kumineerus 24., 28. ja eriti 29. oktoobril börsikrahhiga. (Wall...) 6 3. TAGAJÄRJED 3.1. Suur Depressioon
Eesti puitplaatide peamised turud asuvad Euroopas, kus prognoositakse väga kiiret tarbimise kasvu. Sisemaine nõudlus kasvab samuti. Tootegrupiti prognoositakse Eestis kõige suuremat kasvu just vineeri tarbimise osas (kasv 2000-2010 49.7%), seejärel puitkiudplaatide tarbimises (45%) ning kõige aeglasem tarbimise kasv on puitlaastplaatide osas. (Eamets et al. 2005) Kui vaadelda lähiminevikku, siis puidutööstuse jaoks oli 2007. aasta küllaltki kehv. Aasta kokkuvõttes aeglustusid nii müügi kui ka ekspordi kasvutempod ning töötajate arv ettevõtetes vähenes. Jätkusid eelmisel aastal alanud probleemid toorainega, mille hind jätkas kiiret kasvu.( MKM 2007) Kuna Eesti plaaditööstus on oluliselt rohkem välisturgudele orienteeritud kui Eesti töötlev tööstus keskmiselt ja Eesti väiksuse ja rahaliste vahendite piiratuse tingimustes on raske konkureerida maailma juhtivate metsa- ja puidutööstustega oleks seetõttu oluline erinevate sektorite
Tootmisharude lõikes saavutasid kasvuaastatel paremaid tulemusi tööstus ja kaubandus, kõige nõrgemad tulemused olid põllumajanduses. Sündmused, mis leidsid aset maailma aktsiaturgudel 1997. a sügisel mõjutasid ka Eestit, kuid tänu aktsiaturu noorusele ja väikesele mahule toimus põhiline osa tehingutest pangandussektori aktsiatega ja seetõttu piirdus negatiivne mõju finantssektori negatiivse 0,7%-lise kasvuga neljandas kvartalis. 1998. aastal seevastu aeglustusid kasvutempod oluliselt, pinged rahaturul ja nõudluse kahanemine mõjutasid ka seni edukaid tegevusvaldkondi. Neljanda kvartali sisemajanduse koguprodukt oli võrreldes eelneva aastaga reaalselt väiksem 0,7% ulatuses. Siiski jäi aastatulemus 4-protsendilise kasvu tasemele, seda eelkõige tänu esimese poolaasta enam kui 7- protsendilisele kasvule. Tegevusvaldkondadest ahenesid enam finantsvahendus ja kaevandamine.
annaabi.ee 
