moodustades selliseid aktiniidide isotoope nagu ameriitsium või küürium. Mõnedes tuumaelektrijaamades proovitakse kasutada kütusena oksiidkütusesegu, mis sisaldab rikastatud uraani, mis on segatud kasutatud kütuse töötlemisel saadud plutooniumiga. Seda mõistetakse kütuse taaskasutusena ja tuumarelvadele sobivate plutooniumi varude kontrolli all hoidmisena. Kütus on tuumareaktoris kogutud südamikku, kus on ka aeglusti, mis tegeleb neutronide aeglustamisega. Aeglustiks on peamiselt grafiit või vesi. Jahutina kasutatakse tavaliselt vett või gaasi. Jahuti suunab tekkinud soojuse kütusevarrastest eemale ja tekkinud aur juhitakse soojusvahetajasse. Aur paneb käima turbiinid, mis toodavad elektrit. Niimoodi saab uraanist elekter. Kütust hoitakse metallkonteinerites ja reaktori südamik asub surveanumas. Massiivne betoonvarjestus kaitseb reaktori südamikust lähtuva kiirguse eest. Enamikel reaktoritel on 4
Tuumareaktori põhielemendid on tuumkütus,neutronite aeglusti(raske või tavaline vesi, grafiit),soojuskandja reaktori töötamisel tekkinud soojuse reaktorist väljaviimiseks(vesi,vedel Na) ja reaktsiooni kiiruse reguleerumisseade(reaktori töötsooni viidavad vardad, mis sisaldavad kaadmiumi või boori aineid, mis neelavad hästi neutroneid)-Reaktor ümbritsetakse väljastpoolt kaitsekestaga,mis peab kinni gammakiirgust ja neutroneid.Kaitsekest tehakse raudbetoonist.Parimaks aeglustiks on raske vesi.Tavaline vesi haarab ise neutroneid ja muundub raskeks veeks.Heaks aeglustiks on ka grafiit, mille tuumad neutroneid ei neela. (uus)Tuumareaktor-seade, milles kulgeb juhitav tuumade lõhestumise ahelreaktsioon. Tuumareaktori neotonite paljunemistegur võrdub ühega, st reaktrsiooni kiirus hoitakse konstandina. Kütuseks on kasutatav ka looduslik, rikastamata uraan, kui parandada temas neutronite neeldumist 235U poolt. Selleks tuleb vaid vähendada neutronide
detsembril 1951, kui Idahos, USA, pani eksperimentaalne reaktor EBR-1 helendama neli 200 W lampi. Esimene riigi elektrivõrku ühendatud 5 MWe võimsusega Obninski tuumaelektrijaam APS-1 avati 1954. a. NLiidus, kus rakendati vesijahutuse ja grafiitaeglustiga kanalreaktorit AM-1. See Pu-tootmise reaktorist arendatu sai prototüübiks hilisemale RBMK reaktorile; Lääne vaste sellel reaktoritüübil puudub. Lennukikandja reaktor, mis kasutas rikastatud uraani ning mille aeglustiks ja soojuskandjaks oli vesi, oli prototüübiks tänapäeval kõige levinumale ja ohutumale surveveereaktorile PWR. Esimene sellise reaktoriga tööstuslik 60 MWe elektrit tootev jaam valmis 1957. a. Shippingportis, USA-s. Analoogiline NL reaktor VVER lasti käiku 1964. a. Novovoronezis. USA-s töötati välja teine levinud energiareaktori tüüp, keevveereaktor BWR, mille esimene tööstuslik 250 MWe variant Dresden-1 käivitati 1960. a.
Neid kasutatakse ainult uurimistöödeks ja õppeotstarbeks. 8) Gaasjahutuse reaktor tuumareaktor, milles vee või vedela metalli asemel on soojuskandjaks vähe neutroneid neelav gaas. Gaasjahutus annab reaktori väljundil väga kõrge temperatuuri, mis on vajalik seadme kasuteguri suurendamiseks, kuid nõuab tunduvat energiakulu suurte gaasihulkade läbipumpamiseks reaktorist. 4 9) Raskevesireaktor tuumareaktor, milles aeglustiks on raske vesi. Kasutatakse uurimistööks, sest nad võimaldavad aktiivtsoonis saada väga suurel hulgal neutroneid. 10) Basseinreaktor tuumareaktor, milles soojuselemendid on kassettidena paigutatud suure basseini põhja. Basseinis olev vesi täidab üheaegselt niihästi jahuti kui ka neutroniaeglusti ülesandeid. Kasutatakse peamiselt uurimistöödeks ja radioaktiivsete isotoopide valmistamiseks.
2) mitteelastne kokkupõrge Kihis dx N (tuumade arv ruutmeetris): -sigma fii Ndx = dI dfii/fii = -sigma Ndx Fiix=fii0e-sigma Nx N sigma dx = sum dx Vaba tee pikkus kuni vastava reaktsioonini: Lambda= (int(0 to inf) x e-sumxdx)/(int(0 to inf) e –sum x dx) = 1/sum 3) neelates ehk sidudes ainega. Aeglustustegur: Ka = (ksii sume)/suma.t. ,kus ülemine on elastne ja mitteelastne hajumine ja alumine sooj. neutronite neeldumisristlõige aines Aeglustiks kasutatakse kerg-, raskevett või grafiiti. Kõige paremini neelab neutroneid raske vesi, mis ei neela neutroneid, ainult hajutab neid. Raske vee puuduseks on selle kallidus. Raske vesi on ainus aeglusti, millega saab kasutada looduslikku uraani. Soojusliku kiirgusega neutronid: 4 Neelatakse aeglusti, konstruktsioonmaterjalide poolt. Kutsuvad esile tuumalagunemise. Lendavad tuumareaktori aktiivtsoonist välja.
Tehti väga palju erinevaid reaktoritüüpe - sõjalaevade ning Pu-tootmise reaktoritest arenesid välja hilisemad energiatootmise reaktorid. [7] Esimese tuumaelektri tootmine toimus 1951, kui USA, pani reaktor EBR-1 helendama neli lampi. Esimene riigi elektrivõrku ühendatud tuumaelektrijaam APS-1 avati 1954. a Nõukogude Liidus, kus rakendati vesijahutuse ja grafiitaeglustiga kanalreaktorit AM-1. [7] Reaktor, mis kasutas rikastatud uraani ning mille aeglustiks ja soojuskandjaks oli vesi, oli näiteks tänapäeval kõige levinumale ja ohutumale surveveereaktorile PWR. Esimene sellise reaktoriga elektrit tootev jaam valmis 1957. a. USA-s. Nõukogude Liidus lasti käiku analoogne reaktor 1964. a. USA-s töötati välja teine levinud energiareaktori tüüp, keevveereaktor BWR, mille esimene tööstuslik käivitati 1960. a. [7] 1.4. Ajastute erinevused 1970 - 1980 hakkas peamiselt USA-s ja Euroopas tuumaenergia areng uute jaamade ehitamise osas
eksperimentaalne reaktor EBR-1 helendama neli 200 W lampi. Esimene riigi elektrivõrku 12 ühendatud 5 MWe võimsusega Obninski tuumaelektrijaam APS-1 avati 1954. a. NLiidus, kus rakendati vesijahutuse ja grafiitaeglustiga kanalreaktorit AM-1. See Pu-tootmise reaktorist arendatu sai prototüübiks hilisemale RBMK reaktorile; Lääne vaste sellel reaktoritüübil puudub. [7] Lennukikandja reaktor, mis kasutas rikastatud uraani ning mille aeglustiks ja soojuskandjaks oli vesi, oli prototüübiks tänapäeval kõige levinumale ja ohutumale surveveereaktorile PWR. Esimene sellise reaktoriga tööstuslik 60 MWe elektrit tootev jaam valmis 1957. a. Shippingportis, USA-s. Analoogiline NL reaktor VVER lasti käiku 1964. a. Novovoronezis. USA-s töötati välja teine levinud energiareaktori tüüp, keevveereaktor BWR, mille esimene tööstuslik 250 MWe variant Dresden-1 käivitati 1960. a. [7]
Tavaliselt kasutatakse 3% rikastusega uraani. Tuumarektorid liigitatakse kasutatava kiirete neutronite aeglustaja ja soojuskandja tüübi järgi. Kõigis tuumareaktorites kantakse vabanenud soojus ära soojuskandjaga, mida kasutatakse auru saamiseks aurugeneraatoris. Elektrienergiat toodetakse aurujõuseadmes. Kõige levinum soojuskandja on vesi, kuid kasutatakse ka süsihappegaasi, heeliumi ja vedelat naatriumi. Keevaveereaktor (BWR) soojuskandjaks ja aeglustiks on vesi. Reaktoris vesi keeb ja tekkinud aur juhitakse otse auruturbiini. Turbiinis töötanud aur kondenseeritakse ja kondensaat juhitakse tagasi reaktorisse. Kahekontuuriline kerge vee reaktor (PWR) kasutab samuti vett nii aeglustina, kui ka soojus- kandjana. Reaktoris on vesi sellise rõhu all, et ei kee. Reaktorist tulevat kuuma vett kasuta- takse auru tootmiseks aurugeneraatoris. Seade on kahekontuuriline. Võrreldes keevavee- reaktoriga tekib mõningaid lisasoojuskadusid
katsetusega Alamogordos ja sõjas Jaapaniga 1945.aastal ning kätte oli jõudnud aeg selle energialiigi rahumeelseteks rakendusteks. Esimese tuumaelektri tootmine on dokumenteeritud 20.detsembril 1951, kui Idahos (USA), pani eksperimentaalne reaktor EBR1 helendama neli 200W lampi. Esimene riigi elektrivõrku ühendatud tumaelektrijaam oli 5 MWe võimsusega Obninski tuumaelektrijaam APS1, mis avati 1954.aastal N. Liidus. Lennukikandja reaktor, mis kasutas rikastatud uraani ning mille aeglustiks ja soojuskandjaks oli vesi, oli prototüübiks tänapäeval kõige levinumale ja ohutumale surveveereaktorile PWR. Esimene sellise reaktoriga tööstuslik 60 Mwe elektrit tootev jaam valmis 1957.aastal Shippingportis (USA). 3 Tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine Kõige enam kasutatakse küll tuumaenergiat rahuotstarbeliselt elektri ja soojusenergia tootmiseks, kuid samuti mitmesuguste transpordivahendite jõuseadmete ajamites ja mitmetes teistes otse või kaudselt
annaabi.ee 
