fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Diminuendo Diminuendo - vaibudes fff-ff–f–mf–mp–p–pp-ppp Crescendo - valjenedes ppp - pp- p - mp – mf– f– ff– fff Crescendo Crescendo – valjenedes Ravel “Boolero” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff Mussorgski “Härjavanker” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Tempo on helitöö esitamise kiirus Kiire Aeglene Allegreto Grave Allegro Largo Lento Vivace Adagio Presto Andante Sostenuto Moderato Metronoom • Metronoom kreeka sõnast metron - mõõt ja nomos seadus on elektrooniline või mehaaniline seade, mis määrab heliteose esitamise tempo. See number näitab, et ühes minutis on 120 lööki See number näitab, et ühes minutis on 90 lööki
Kõikides taustsüsteemides jääb aga näiteks omaaeg samasuguseks. See ei muutu. Kuid see on kõigest illusioon. Näiteks aja aeglenemist inimene ei tajuks. Seda tajutakse ainult siis, kui näiteks saaksime kõrvalt vaadata rongi sisse, mis liigub valguse lähedase kiirusega. Kellad käiksid rongi sees tuhandeid kordi aeglasemalt, kui rongist väljas olles. Rongi sees istuvale inimesele tundub aeg kulgevat aga normaalselt, kuid väljas pool seda rongi tundub vaatlejale rongis olev ajakulg aeglene- vat. On selgesti näha seda, et vaatlejale ei ole näiteks aja aeglenemine ehk aja kadumine tajutav seni, kuni ta ei viibi ,,süsteemist", kus aja effekt aset leiab, väljaspool. Omaaja jäävus taustsüsteemi- des on tegelikult pelgalt näiline. See tegelikult ei ole nii. Kui see aga oleks siiski nii, siis peab omaaeg ju sama olema ka süsteemist väljaspool olevale vaatlejale. Kuid nii see ju siiski ei ole. Kõik eelnev kehtib sisuliselt ka pikkuse kontraktsiooni kohta. 1.3.1
Kõikides taustsüsteemides jääb aga näiteks omaaeg samasuguseks. See ei muutu. Kuid see on kõigest illusioon. Näiteks aja aeglenemist inimene ei tajuks. Seda tajutakse ainult siis, kui näiteks saaksime kõrvalt vaadata rongi sisse, mis liigub valguse lähedase kiirusega. Kellad käiksid rongi sees tuhandeid kordi aeglasemalt, kui rongist väljas olles. Rongi sees istuvale inimesele tundub aeg kulgevat aga normaalselt, kuid väljas pool seda rongi tundub vaatlejale rongis olev ajakulg aeglene- vat. On selgesti näha seda, et vaatlejale ei ole näiteks aja aeglenemine ehk aja kadumine tajutav seni, kuni ta ei viibi ,,süsteemist", kus aja effekt aset leiab, väljaspool. Omaaja jäävus taustsüsteemi- des on tegelikult pelgalt näiline. See tegelikult ei ole nii. Kui see aga oleks siiski nii, siis peab omaaeg ju sama olema ka süsteemist väljaspool olevale vaatlejale. Kuid nii see ju siiski ei ole. Kõik eelnev kehtib sisuliselt ka pikkuse kontraktsiooni kohta. 1.2.1
Kõikides taustsüsteemides jääb aga näiteks omaaeg samasuguseks. See ei muutu. Kuid see on kõigest illusioon. Näiteks aja aeglenemist inimene ei tajuks. Seda tajutakse ainult siis, kui näiteks saaksime kõrvalt vaadata rongi sisse, mis liigub valguse lähedase kiirusega. Kellad käiksid rongi sees tuhandeid kordi aeglasemalt, kui rongist väljas olles. Rongi sees istuvale inimesele tundub aeg kulgevat aga normaalselt, kuid väljas pool seda rongi tundub vaatlejale rongis olev ajakulg aeglene- vat. On selgesti näha seda, et vaatlejale ei ole näiteks aja aeglenemine ehk aja kadumine tajutav seni, kuni ta ei viibi „süsteemist“, kus aja effekt aset leiab, väljaspool. Omaaja jäävus taustsüsteemi- des on tegelikult pelgalt näiline. See tegelikult ei ole nii. Kui see aga oleks siiski nii, siis peab omaaeg ju sama olema ka süsteemist väljaspool olevale vaatlejale. Kuid nii see ju siiski ei ole. Kõik eelnev kehtib sisuliselt ka pikkuse kontraktsiooni kohta. 1.3.1
annaabi.ee 
