põhijoontes sarnase ehitusega ja see tõendab nende organismide ühtset päritolu 3. mandunud elundid (ussripik, õdraluu, tagapurihambad ehk tarkusehambad)- mõndadel organismidel on need elundid välja arenenud ja kaotanud oma esialgse ülesande, kuid paljudel teistel loomadel on need elundid vajalikud 4. DNA võrdlemine- mida sarnasemad on eri liiki organismide DNA (ja ka kehavalgud), seda lähemalt sugulased nad on TAIMEDE EVOLUTSIOON (vist ei pea aegkondi teadma) LOOMADE EVOLUTSIOON INIMENE VS INIMAHV inimene inimahv selgroog S-kujuline ühe kõverusega pöial pikk ja liikuv vastandub teistele sõrmedele vaagen lai ja madal kõrge ja kitsas kolju kõrge otsmik, lame, tugevate
Vetikad Kaugidas Sissejuhatus vetikate kohta Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenesid vetikad üherakulistest ja koloonialistest keerulise ehitusega paljurakulisteks hiidorganismideks, mille pikkus ulatub mitmekümne meetrini ja koosnevad eristunud kudedest. Kaasaegne teadus oletab vetikate põlvnemist viburloomades vees elavaist
· kivistised 2. Inimese rudimente: · karvkate · pilkkile jäde · kõrvaliigutajalihased · teravad silmahambad · tarkushambad · ussiripik · õndralülid · küüned 3. Eluslooduse liike: · bakterid · protistid · taimed · seened · loomad 4. peamised süstemaatilised üksused alustades kõige madalamast: · liik · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 5. Aegkondi maakera arengus ning igale aegkonnale iseloomulikke valitsevaid taime- ja loomarühmi: · ürgaegkond- bakterisarnased tuumata elusolendid; · aguaegkond- esimesed vetikasarnased elusolendid, esimesed hulkraksed taimed · vanaaegkond- maismaataimed; hulkraksed loomad, selgrootud, maismaaloomad · keskaegkond-paljasseemnetaimed, eostaimed(sõnajalad); saurused, · uusaegkond- katteseemnetaimed e. õistaimed, imetajad, esimene inimene 6
Hulgatuumsest vaheseinteta seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne. Sugutu paljunemine: raku sisesese tekkega zoospooridega. Lülieoseid harva Suguline protsess: hüüfide tippudel arenevate sugurakkude ühinemisel moodustub puhkeos--> idanemisel tekib zoosporangium. Selts: Vesihallikulaadsed Esindajad: Vähikatk, sääsevesihallik. Selts: Ebajahukastelaadsed Esindajad: Ebajahukasted, Kartulilehemädanik. VETIKAD: Tekkinud ja elanud vees peaaegu muutumatutena terveid aegkondi. Üherakulised koloniaalsed on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenenud paljurakulisteks meetritepikkusteks keerulisteks eristunud kudedega organismideks. Põlvnemine viburloomadest. Klorofülli sisaldavad autotroofsed taimelaadsed ja värvusetud heterotroofsed loomalaadsed organismid. Vetikate toitumine: Enamik sisaldab klorofülli (roheline, kuid võib ka punaseid pigmente olla) ja toitub autotroofselt. Vetikate ehitus:
Inimese nahal ja sees. Head naha peal- kasutavad seda, mis pole elus. Kui head eemaldada, siis tulevad halvad, kes ei soka vahet teha elusrakkudel ja eritistel. Kui asi segane, siis vaadake http://www.tpu.ee/~toenu/matbot/Virus_Bakter.htm 41. Vetikate hõimkonnad. Nende hõimkonnasisene mitmekesisus ja kasutamine. Vetikad kui polüfüleetiline organismirühm. Algae. Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenesid vetikad üherakulistest ja koloonialistest keerulise ehitusega paljurakulisteks hiidorganismideks, mille pikkus ulatub mitmekümne meetrini ja koosnevad eristunud kudedest.
Paljud liigid on looduses laialt levinud, põhjustavad tihti põllumajandustaimede haigestumist ja hukkumist. Teisseeni liigitatakse koniidikandjate paiknemise ja koniidide kuju järgi. Koniidikandjad võivad paikneda väikeste kimbukeste ehk koreemiumidena, hüüfide põimikul ehk stroomal, kerakujulises või ovaalses pükniidis. 18. Vetikad- Algae. Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenesid vetikad üherakulistest ja koloonialistest keerulise ehitusega paljurakulisteks hiidorganismideks, mille pikkus ulatub mitmekümne meetrini ja koosnevad eristunud kudedest. Kaasaegne teadus oletab vetikate põlvnemist viburloomades vees elavaist
Paljud liigid on looduses laialt levinud, põhjustavad tihti põllumajandustaimede haigestumist ja hukkumist. Teisseeni liigitatakse koniidikandjate paiknemise ja koniidide kuju järgi. Koniidikandjad võivad paikneda väikeste kimbukeste ehk koreemiumidena, hüüfide põimikul ehk stroomal, kerakujulises või ovaalses pükniidis. 18. Vetikad- Algae. Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenesid vetikad üherakulistest ja koloonialistest keerulise ehitusega paljurakulisteks hiidorganismideks, mille pikkus ulatub mitmekümne meetrini ja koosnevad eristunud kudedest. Kaasaegne teadus oletab vetikate põlvnemist viburloomades vees elavaist
Liustike sulaveest saavad alguse paljud jõed.)) Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks üksusteks: eoonideks, aegkondadeks, ajastuteks ja ajastikeks. Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide ja maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja tekkeaja uurimise alusel. Geokronoloogiline skaala hakkas välja kujunema 18. sajandil Itaalias. 19. sajandil hakati üksustena käsutama aegkondi Paleosoikum, Mesosoikum, Kainosoikum ja nende alamjaotusi (ajastuid) Kambrium, Silur, Devon jne (vt lk 107). 1961. aastast tegeleb skaala täpsustamisega rahvusvahelise geoloogiateaduste liidu stratigraafia komisjon. Euroopa ja Eesti pinnamoodi on mitmete ajastute ja ajastike jooksul kujundanud jääajad. Need on ajavahemikud, mille vältel kliima on olnud tunduvalt külmem ja Maa pinda on katnud mandriliustikud. Jäätumiste ja jäävaheaegade täpse pikkuse ega nende arvu kohta pole
annaabi.ee 
