..............................................8 Kasutatud materjalid................................................................................................................... 9 2 Vanemad ja sünd Tema vanemad olid Elmar Savisaar ja Maria Savisaar. Edgari ema neiupõlve nimeks oli Buresin, ta elas Vastse-Kuustes, hüüdnimeks oli Mann. Buresin on küllalt haruldane perekonnanimi. Elatist teenis ta turul müües aedmaasikaid ja seeni. 1949 aasta suvel arreteeriti vanemad, kuna nad olid müünud hobuse ära vahetult enne loomade kolhoosi andmist. Isa määrati 15 aastaks Siberisse vangilaagrise ja emale mõisteti viieks aastaks vangistus. Vello Latiku andmetel arreteeriti vanemad juulis. Raamatus ,,Mälu võim", väidab Enno Tammer, et Elmar savisaar arreteeriti 8. augustil 1949. Seetõttu on aga Enno Tammer seadnud oma raamatus kahtluse alla Elmar Savisaare isaduse. Elmar Savisaar ei
hakati sööma kodulindude mune. Mune söödi tavaliselt keedetult, tehti ka munaputru. Munaroog oli siiski pühaderoog, seda valmistati perekonnapidudeks, pühapäeval, või külaliste kostitamiseks. Metsast korjati kõiki tänagi tuntud metsamarju, samuti seeni ja pähkleid ning metsmesilaste mett. 19. sajandil hakati taludes sisse seadma puuviljaaedu ja kasvatama õunu, pirne, kirsse, ploome, kreeke, sõstraid, tikreid, hiljem ka aedmaasikaid ja vaarikaid. Marju söödi värskelt niisama, piima või meega maiuseks. Marju hakati keetma hiljem, kui suhkur maarahvale kättesaadavaks muutus. Jookidest on vanimad mõdu, kali, õlu, kase- ja vahtramahl, hiljem hakati jooma taimeteesid. Paljud eesti traditsioonilised toidud on tuntud kõikjal Eestis ning valmistatud kas sarnaselt või väikeste erinevustega. Samas on terve rida toite, mis tuntud ja tunnustatud Eesti erinevates piirkondades. Üldiselt valitses eesti peredes kuni 20
Asetada kaanega nõus keevavannile üheks tunniks. Kurnata pärast jahtumist. Hoida külmkapis ja kasutada toitudes, millesse piparmündi maitse sobib. 8 Retseptid Maasika-oasalat mündi ja fetaga ( 4 portsjonile) 400 grammi Rohelisi ube(värsked või külmutatud) 5 dl Aedmaasikaid 1 dl Hakitud münti 200g Feta juustu Kaste 2 sl Oliivõli 1 sl Sidrunimahl (sool, suhkur, must pipar) Valmistusaeg: 15 minutit Keeda oad soolakas vees peaaegu pehmeks. Kalla sõelale ja loputa külma veega, et need edasi ei hauduks, vaid jääksid mõnusalt krõmpsud. Puhasta ning pese maasikad, lõika sektoriteks. Valmista õlist ja värskelt pressitud sidrunimahlast kaste, maitsesta suhkru, soola ja pipraga. Sega
küntakse 4 h jooksul maasse. Sõnniku ühtlast laotamist raskendab selle mitmesuguse koostis, kusjuures kuivaine sisaldus peab olema vähemalt 15%. Lisaks on oluline ka see, et sõnnik viidaks mulda võimalikult kiiresti (vähemalt 12 h jooksul), et ammoniaak ei lenduks ja taimetoiteelemendid ei väheneks. Peamised nõuded, mille täitmist jälgitakse sõnniku laotamisel: 1. sõnnikuga ei tohi mulda sattuda võõrkehi; 2. sõnnikulaotamine peab olema võimalikult ühtlane. Aedmaasikaid väetatakse paar kuud enne taimede istutamist ehk sügisel enne maa külmumist. Teraviljakasvatuses antakse väetist sügisel, mil sõnniku otsene ja kaudne mõju on suurim. Lihtsustatud bilansi meetodil võetakse mineraalväetiste normi arvutamisel aluseks loodetava saagiga eemaldatavad toiteained (St), milliseid korrigeeritakse (suurendatakse või vähendatakse) mulla väetistarbe koefitsiendiga (Km). See tagab P ja K vaestel muldadel
Siis lisa tükeldatud tomat ja paprika ja natuke vett, kui vaja. Kui kõik on jõudnud pehmeneda, lisa lõpuks toorjuust ja sega, kuni kõik on kastmeks sulanud. 2. KERGE JOGURTIVAHT MARJADEGA Natuke pidulikum variant lihtsast ja heast jogurti-marja kombinatsioonist. Ained: 300 ml paksemat maasikajogurtit 100 ml piima 125 ml kannujoogist või muust siirupist kanget morssi 2 spl zelatiini külmutatud või värskeid marju (näiteks aedmaasikaid ja mustsõstraid) 1spl demerara suhkrut Kui kasutad suuremaid maasikaid, tükelda need kõigepealt ja pane teiste marjade juurde, aga mõned marjad jäta kaunistuseks alles. Riputa marjasegule suhkur, lase pisut seista ja jaga siis kausikeste või pokaalide põhjale. Pane zelatiin morsi sisse paisuma ja soojenda siis vesivannil, kuni kõik on sulanud. Tõsta tulelt, jahuta veidi ning sega hulka piima ja maasikajogurti segu. Mikserda jogurtisegu, kuni vaht juba natuke tiheneb, vala
mereleindude mune. Mune söödi peamiselt keedetult, tehti ka munaputru. Munaroog oli vanadel aegadel pühaderoog. Seda valmistati perekonnapidudeks, pühapäeviti või külaliste kostitamiseks. Metsast korjati metsamarju, seeni ja pähkleid. Metsast saadi ka metsmesilaste mett. 19. sajandil hakati talude juurde rajama puuviljaaedu. Kasvatati õunu, pirne, kirsse, ploome, kreeke, sõstraid, tikreid. Hiljem hakati kasvatama aedmaasikaid ja -vaarikaid. Marju söödi värskelt, piimaga või meega. Kui suhkur muutus maarahvale kättesaadavaks, hakati marju keetma. Jookidest on vanimad: mõdu, kali, õlu, kase- ja vahtramahl. 279 Hiljem hakati jooma taimeteesid. Paljud eesti toidud on tuntud kõikjal Eestis. Need on valmistatud samamoodi või väikeste erinevustega.
annaabi.ee 
