Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal Positiivi-algvõrre Komparatiivi-keskvõrre Superlatiivi-ülivõrre
Perfekt on verbikategooria, mis näitab sündmuse kestmist kõnehetkeni (viitehetkeni). Statiivne aspekt seisundi märkimiseks Eesti k aspektikategooria: objekti käände valik sõltub sellest, kas tegevusel on piir või mitte, st aspektist. Piirivõimalusteta verbiga lausega esineb vaid osaobjekt partitiivverbid (nt ma alahindasin teda). Piirivõimalusega verbiga võib esineda täis- ja osasihitis. Verb võib muutuda piiritletuks perfektiivsusadverbi või adverbiaali abil (nt luges raamatut vs luges raamatu + läbi) Aeg ja aspekt on tihti ,,segamini", sest mõlemad väljendavad sündmuse ajalisi parameetreid. Aspektina käsitletakse vahel algust või lõppu. 29. Leksikaalne aspekt ehk aktionsart vaikimisi tegevuslaad iga verbi puhul (nt lugemine on kestev, kuni pole segunud vastupidist). Eri aktionsartiga verbidele mõjub grammatiline aspektikategooria erinevalt: duratiivide ehk kestvate puhul on
Tegemist on väga vana sõnaliigiga, mis on olemas olnud juba uurali algkeeles. Isikulised Enesekohased Vastastikused Omastavad Näitavad Küsivad-siduvad Määratlevad Umbmäärased 7. Muutumatud sõnad (määrsõna, asemäärsõna, rõhumäärsõna, kaassõna, sidesõna, hüüdsõna). Määrsõna-Määrsõna on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka. Määrsõnad esinevad lauses adverbiaali e määrusena. Sisuliselt jagunevad: Kohamäärsõnad Ajamäärsõnad Viisimäärsõnad Seisundimäärsõnad Määramäärsõnad Asemäärsõna-ASEMÄÄRSÕNAD e proadverbid on muutumatud sõnad, mis esinevad lauses adverbiaalina ning viitavad kontekstist selguvale ja tekstis täistähendusliku adverbiga tähistatavale tunnusele, noomenile või suuremale süntaktilisele üksusele või ka kõnesituatsiooni elemendile. Tähendus võib jääda ka konkretiseerimata
osata, tunda, tähele panna. Piirvõimalusega verbiga võib esineda täis- ja osasihits. NT. Ehitasin suvila/suvilat/suvilaid/suvilad. või Kirjutasin raamatu/raamatut&raamatud/raamatuid. Verbi võib muuta piiritletuks perfektiivsusadverbi või adverbiaali abil. NT. mari luges raamatut. /? Mari luges raamatu. / Mari luges raamatu läbi. Saatsin Peetrit. / ? Saatsin Peetri. / Saatsin Peetri jaama. nn possesiivne perfetk (be/have) SAE (Standard Average European) alalütlev verb. mu-l on auto pes-tud. I-ADE be:SG3 car wash-PPP mu-l on poes käidud I-ADE be:SG3 shop-INE go-PPP Aeg · Aega on grammatiline kategooria, mis viitab verbiga edastatud sündmuse seisundi
Ise ta ütles, et kõik saab korda. 8. Umbmäärased e indefiniitsed (keegi, miski, mingi, ükski, mitu, mõni, mõningane, üks `keegi, mingi', teine `muu', mingisugune, paljud) viitavad täpsemalt konkretiseerimata asjale või tunnusele. 10. Määrsõna e adverb - Määrsõna on täistähenduslik muutumatu sõna, mis märgib tegevuse või omaduse laadi, iseloomu, tegevuse aega, kohta, viisi; omaduse määra või hulka. Määrsõnad esinevad lauses adverbiaali e määrusena. Sisuliselt jagunevad: 1. Kohamäärsõnad (küsimused kuhu? kus? kust?): alla, ees, pealt; allamäge, taha, vastutuult, vargile, külla. 2. Ajamäärsõnad (küsimused millal? kui kaua? mis ajast mis ajani?): alati, ühtelugu, hilja, varem, mullu, täna, kaua. 3. Viisimäärsõnad (küsimus kuidas?) nt altkulmu, otseteed, klõbinal, targasti, ruttu, viletsalt. 4. Seisundimäärsõnad märgivad asendit või olukorda, millles ollakse või millesse satutakse,
annaabi.ee 
