usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus. Viimase saja aastaga on jõuludest kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul, s.t advendiajal ja isegi selle eel. Nende pühade ajal ostetakse ja kingitakse tohutult palju pisiasju ja ka suuri hinnalisi esemeid. Jõulud on oma praeguse ilme omandanud kogu maailmas viimase viiekümne aastaga. Eestis on jõulukombed mõnevõrra segunenud näärikommetega. Tunnuslik on, et paljud moenähtused on siia jõudnud suhteliselt hiljuti, viimase kümmekonna aasta vältel.
hurmavat linnasiluetti. Lõuna Eestis laguneva vanematekodu katuse parandamise asemel rassib ta raske raha eest fittness klubis. Eluks ajaks võetud miljonilaenuga pappmajas kahe meetrise diagonaaliga lametelekat vaadates ununevad ehk liisingu ja eluasemelaenu intressid. Lasteaia lõpuekskursioon tuleb teha Lapimaale. Põhikooli lapsed on klassiekskursioonitanud juba Pariisis ja Londonis. Päkapikud toovad Advendiajal sussi sisse mitte pulgakomme vaid mobiiltelefone. Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju. Raske tööga teenitud raha vajab ju kulutamist. Esimese stressi saab pereisa ületunde tehes ja mitut töökohta pidades raha vajab ju teenimist. Nüüd on see raha olemas ja vajab kulutamist. Järgneb surfamine turismifirmade kodulehekülgedel, et teenitu kuskil Egiptuse zombilinnades või varbaid soojas vees leotades ära kulutada
2.2. Lilla sümboolika Lillat värvust ja tema alaliike seostatakse enamasti tarkuse, müstika, kuninglikkuse, jõukuse, maagia ning müstikaga. [4] Violetne toon väljendab alistumist, ohvrimeelsust ning tahet teisi inimesi aidata. Kristlikus sümboolikas sümboliseerib violett patukahetsust, soovi lunastada oma 5 patte ning mõtisklevat enesesse süüvimist, et jõuda kõrgemate vaimsete tasanditeni. Lillat kasutatakse liturgias advendiajal, paastuajal ja kannatusnädalal- seega on lilla kristlike inimeste jaoks ülimalt tähenduslik värv. [1] Ka iidsed buddha mungad kasutasid oma riietuses ja rituaalides lillasi toone. Lilla värv paneb mõttel liikuma ning soodustab mõttetegevust, aitab leida uusi lahendusi probleemidele ja saada üle raskustest. Violetset iseloomustavad veel sõnad nagu intuitiivne, tundlik, fantaasiaküllane ja ebatavaline. Lilla on mõnes mõttes sarnane mustaga, sest
www.folklore.ee/Berta/ 2. www.innove.ee/et/kutseharidus/oppija-toetamine-kutseoppes/hev- kutseoppes/rahvakalender Rahvakalender Jõulud 24. detsember 26. Detsember Jõulud on riiklik püha. Inimestel on jõulude ajal puhkepäevad. Jõulud on rahulik ja vaikne aeg. Vanasti oli sel ajal keelatud kärarikkad tööd. Näiteks puude lõhkumine. Jõulud on üks tähtsamaid pühasid. Jõulud järgnevad advendiajale. Advendiaeg on neli nädalat enne jõulupühi. Advendiajal teevad inimesed ettevalmistusi jõulude saabumiseks. Inimesed kaunistavad oma kodusid. Vanasti oli kombeks tuua tuppa õled. Õled on kuivanud teravilja varred. Inimesed laotasid õled põrandale. Õlgede sees oli tore hullata. Tänapäeval ostavad inimesed koju potililli. Osad lilled õitsevad just jõulude ajal. Näiteks jõulukaktus ja jõulutäht. Inimesed toovad jõuludeks tuppa kuuse. Nad ehivad kuuse ära jõuluehete ja küünaldega. Vanasti inimesed meisterdasid ehteid ise
Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus. Viimase saja aastaga on jõuludest kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul, s.t advendiajal ja isegi selle eel. Nende pühade ajal ostetakse ja kingitakse tohutult palju pisiasju ja ka suuri hinnalisi esemeid. Jõulud on oma praeguse ilme omandanud kogu maailmas viimase viiekümne aastaga. Eestis on jõulukombed mõnevõrra segunenud näärikommetega. Tunnuslik on, et paljud moenähtused on siia jõudnud suhteliselt hiljuti, viimase kümmekonna aasta vältel. Jõuluaja kestust on arvutatud erinevalt: tavaliselt toomapäevast ehk 21. detsembrist kolmekuningapäevani ehk 6. (või 7
Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine, sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus. Viimase saja aastaga on jõuludest kujunenud suured kaubanduslikud pühad, mis algavad varakult detsembri algul või juba novembri lõpul, s.t advendiajal ja isegi selle eel. Nende pühade ajal ostetakse ja kingitakse tohutult palju pisiasju ja ka suuri hinnalisi esemeid. Jõulud on oma praeguse ilme omandanud kogu maailmas viimase viiekümne aastaga. Eestis on jõulukombed mõnevõrra segunenud näärikommetega. Tunnuslik on, et paljud moenähtused on siia jõudnud suhteliselt hiljuti, viimase kümmekonna aasta vältel. Inglise folkloristid Jacqueline Simpson ja Steve Roud on jõulude kohta kirjutanud read, mis peavad paika ka meil:
annaabi.ee 
