lähtuvatest käsitlustest väljas. "Olemine" või "olemasolemine" on omadus, atribuut, ning Üks on kõikidest omadustest väljaspool, sest see on kõikide nende läte. Üks ei saa olla "mingi olemasolev asi" ega saa ka olla kõikide olemasolevate asjade summa, sest "see oli olemas enne olemasolemist." • Üks ei sisalda endas mingeid osasid ega erinevusi, Üks on täiesti jagamatu. Seda võib võrrelda näiteks hinduistliku advaita koolkonna ideedega. Ühele ei saa seetõttu omistada mingeid omadusi. Ühele ei saa omistada mõtlemisvõimet, sest mõtlemine nõuab erinevust mõtleja ja mõeldava vahel. Samadel põhjustel ei saa omistada talle tahet ega aktiivsust, sest see nõuaks erinevuse loomist subjekti ja objekti vahel.
Jumal kui igavene printsiip on Brahman. Brahman on kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv, algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel mitte teadaoleva, kõige juhtunu ja veel mitte juhtunu põhjus, allikas, materjal ja jõud kogu universumis. Brahman on puhas eksistents, teadvus ja teadmine. Selles mõttes on omadusteta Brahman seega Parambrahman (Ülim Brahman). Monistliku Advaita Vedanta kohaselt ei eksisteeri universumis tegelikult midagi peale Parambrahmani. Ülima vaimuna nimetatakse teda ka Paramtman või Paramatma. Ehkki Ülim Brahman (isiksustamatu Jumal) on mõistuslikult tunnetamatu ning tajutav üksnes spirituaalselt, leidub upanisaadides mitmeid ütlemisi tema kohta. Neist tuntuim on "tat tvam asi" (sina oled see). Hinduismi praktika sihiks ongi "ärkamine", omaenda jumaliku olemuse mõistmine, selleni jõudmine.
fullness. *** Indian thought is broadly divided as: ASTIKA (has faith into Vedas) & NASTIK (Has no faith into Vedas) ASTIKA has 6 systems of philosophy: simultaneously) sankhya, vaiseshika, mimamsa, yoga, nyaya, vedanta. NASTIK: Buddhism, Jainism, Charvakaism VEDANTA has two branches: · ADVAITA (nondualism, Sankaracarya)& =denying God DVAITA (dual in the sense that Soul and the Lord are two) · DVAITA: acintya bheda abheda tattva (same and different Within Vedanta there are 3 primary sources of authority: SHRUTI ie Isopanishad it is heard from the direct source, the Lord - Vedas SMRITI ie Bhagavad Gita it elaborates and comments on SHRUTI. NYAYA ie Bhagavatam Vedanta Sutra
teovilja seadus (karma tegu; karmaphala). Tuleb käituda vastavalt oma seisusele, vanusele, ainult nii võib järgmine elu tulla parem või sama hea. Hindu traditsioonis on kolm teed, kuidas taaskehastumiste ahelast vabaneda. · Karma marga/jooga tegu; tuleb täita oma kohuseid. · Bhakti marga/jooga pühendumine · Dznjaana (Jnana) marga/jooga mõistus Hindu filosoofia darsana vaated elule erinevate nurkade all. Advaita vedanta suure õpetaja Sankara põhiidee oli see, et inimese ja maailmahing on üks ja sama. Jooga raadzajooga, hathajooga, krijajooga, mantrajooga jne jõudmine tõelise minani. Tõeliselt on inimene osa maailmahingest. Jooga puhul on tegemist psühhofüüsiliste praktikatega, aastatuhandete pikkuste traditsioonidega, mis inimest avardavad. Joogaga võivad kaasneda ka tagasilöögid, kuna ei ole pädevaid õpetajaid. Inimeses on energiakeskused, tsakrad, mida on 7.
Jumal kui igavene printsiip on Brahman (sanskritis: ). Brahman on kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv, algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel mitte teadaoleva, kõige juhtunu ja veel mitte juhtunu põhjus, allikas, materjal ja jõud kogu universumis. Brahman on puhas eksistents, teadvus ja teadmine. Selles mõttes on omadusteta Brahman seega Parambrahman (Ülim Brahman). Monistliku Advaita Vedanta kohaselt ei eksisteeri universumis tegelikult midagi peale Parambrahmani. Ülima vaimuna nimetatakse teda ka Paramtman või Paramatma. 134 Ehkki Ülim Brahman (isiksustamatu Jumal) on mõistuslikult tunnetamatu ning tajutav üksnes spirituaalselt, leidub upanisaadides mitmeid ütlemisi tema kohta. Neist tuntuim on "tat tvam asi" (sina oled see)
To describe that non-conceptual Truth, they then used the conceptual framework of their own religions. Through some of those men and women, “schools” or movements developed within all major religions that represented not only a rediscovery, but in some cases an intensification of the light of the original teaching. This is how Gnosticism and mysticism came into existence in early and medieval Christianity, Sufism in the Islamic religion, Hasidism and Kabbala in Judaism, Advaita Vedanta in Hinduism, Zen and Dzogchen in Buddhism. Most of these schools were iconoclastic. They did away with layers upon layers of deadening conceptualization and mental belief structures, and for this reason most of them were viewed with suspicion and often hostility by the established religious hierarchies. Unlike mainstream religion, their teachings emphasized realization and inner transformation. It is through those esoteric schools or movements that the major religions regained the
annaabi.ee 
