Sõltuvalt keskkonnatingimustest ja mõjust võidakse need eeldused kas välja arendada või mitte. Tänapäeva psühholoogia ei tohiks eitada ei pärilikke ega sotsiaalsete faktorite mõju inimese psüühika ja iseloomu kujunemisele. Inimese psüühika ontogenees Ontogeneesi all mõistetakse isendi arengut, üksikorganismi arenemist munarakust kuni loomuliku surmani. Eristatakse nelja järku: 1) embrüogenees e looteline areng; 2) juveniilne arenguaste , s.o sünnist suguküpsuseni; 3) adultne areng, täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste; 4) seniilsus e raukusjärk, mis kestab paljunemisvõime kadumisest kuni surmani. Enamlevinud üldistatud variandi järgi jaotub psüühiline areng järgmisteks ealiste iseärasuste etappideks: 1) Imikuiga (kuni 1.eluaastani)- sünni momendiks on NS morfoloogiliselt juba olemas. Kõrgem närvitalitlus hakkab arenema kohe peale sündi; vastsündinul on olemas kõik 17
Ka kõrgema närvitalitluse tüüp- erutus- ja pidurdusprotsesside omadustena. Ühe protsessi domineerimine võib kujuneda psüühiliseks omaduseks. Enamvähem tasakaalustatud osakaal on sotsiaalsel ja bioloogilisel vahekorral seoses pärilikkusega. INIMESE PSÜÜHIKA ONTOGENEES - isendi areng munarakust kuni loomuliku surmani. * embrüogenees e looteline areng * juveniilne arenguaste, st lootejärgne sünnist suguküpsuseni * adultne areng- täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste * seniilsus e raukusjärk- paljunemisvõime kadumisest surmani 1. IMIKUIGA- kuni 1. eluaastani, sünd- närvisüsteem on morfoloogiliselt olemas. Kõrgem hakkab peale sündi, tuginedes tingimatutele refleksidele.olemas kõik tundlikkuse liigid. Tekivad mõtestatud taju ja taastundmine. Esimene, domineeriv, lapse arengule määrav tegevus on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2. MAIMIKUIGA- 1.-3. eluaasta
Tänapäeva psühholoogia ei tohiks eitada ei pärilikke ega sotsiaalsete faktorite mõju inimese psüühika ja iseloomu kujunemisele. 14 Inimese psüühika ontogenees Ontogeneesi all mõistetakse isendi arengut, üksikorganismi arenemist munarakust kuni loomuliku surmani. Eristatakse nelja järku: 1) embrüogenees e looteline areng; 2) juveniilne arenguaste , s.o sünnist suguküpsuseni; 3) adultne areng, täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste; 4) seniilsus e raukusjärk, mis kestab paljunemisvõime kadumisest kuni surmani. Enamlevinud üldistatud variandi järgi jaotub psüühiline areng järgmisteks ealiste iseärasuste etappideks: 1) Imikuiga (kuni 1.eluaastani)- sünni momendiks on NS morfoloogiliselt juba olemas. Kõrgem närvitalitlus hakkab arenema kohe peale sündi; vastsündinul on olemas kõik tundlikkuse liigid
kujunemisel. Nende geenid on identsed, kui nad peale sündi eraldada, siis saab uurida, milline mõju on pärilikkusel ja kk- tingimustel. INIMESE PSÜÜHIKA ONTOGENEES Ontogenees- isendi arend, üksikorganismi arenemine munarakust kuni loomuliku surmani. Eristatakse nelja järku: (1) embrüogenees e looteline areng; (2) juveniilne arenguaste, st lootejärgne areng sünnist kuni suguküpsuseni; (3) adultne areng, täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste; (4) seniilsus e raukusjärk, mis kestab paljunemisvõime kadumisest kuni surmani. Psüühiline areng: 1. Imikuiga (kuni 1. eluaastani)- sünnimomendiks on lapse NS morfoloogiliselt juba olemas. Kõrgem närvitalitus hakkab arenema kohe peale sündi, tuginedes olemasolevatele kaasasündinud tingimatutele refleksidele ja tajuvõimetele. Vastsündinul on olemas kõik tundlikkuse liigid
annaabi.ee 
