*CD-ROM: 100ms, 700MB, odav ning teisaldatav. *Perifeeriaseadmed (magnetlint,...)100GB; 35. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving).[1] *Üldjuhul määrab andmesiini järgulisus (nt. 16,32,64bit) ära ka sõna järgulisuse mälus, kui sõna ei edastata just osade kaupa (mida on muuseas ka võimalik realiseerida). *Suureks probleemiks muutmälude puhul on aga see, et puht-tehnoloogilistel põhjustel pole võimalik valmistada kogu adresseeritavat mälu ühe mooduli baasil. Seetõttu koostatakse mälusid sageli mitmest moodulist. *Mitmest pangast(moodulist) koosneval mälul võivad järjestikused sõnad olla organiseeritud kahel viisil: a). Mälusõnad võivad paikneda pankades järjestikku, st. näiteks mälulokatsioonid (0000-00FF) asuvad (pangas 0), mälulokatsioonid (00FF-01FE) asuvad (pangas 1). Selline lahendus pole väga efektiivne. b). Järjestikused mälusõnad paiksnevad kõik erinevates pankades. Sellist
positsioneeride lugemise/kirjutamise päid. Osa neist on tänaseks tähtsuse kaotanud. Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving). Andmeliinide arv määrab tavaliselt sõna järgulisuse mälus. Ühe pöördumisega saab lugeda/kirjutada sõna, mille järgulisus langeb kokku andmeliinide järgulisusega. Oluline probleem on seotud mälu sõnade arvuga mälus. Kogu aadressiliinine abil adresseeritavat mälu mahtu on tehnoloogiliselt võimatu valmistada ühe mäluplokina. Seega tuleb koostada mälu mitmest mäluplokist. See annab võimaluse ka kasutada väiksemat mälumahtu, millile võib vastavalt vajadusele mälu lisada. Mäluplokkide valikuks on kasutatud vanemat aadressijärki a10. 1k mahuga plokidel kasutatakse 10 nooremat aadressijärku sõnade valikuks. Kui a10 = 0 siis tema eitus on 1 ja järelikult on aktiivne ka CS1.
töödelda eraldi. Programmide suurus võib olla kuni 2 GB. Esimesed 32-bitised Windows'i versioonid olid Windows 95 ja Windows NT ning kõik uuemad versioonid on samuti 32-bitised. 64-bitine Windows XP Professional x64 Edition tuli müügile 2005.a. aprillis. 64-bitine opsüsteem - paralleelselt 64-bitiste protsessorite arendamisega hakati looma ka 64-bitiseid opsüsteeme. 64-bitise opsüsteemi põhiliseks eeliseks 32-bitise opsüsteemi ees on võimalus oluliselt suurendada adresseeritavat süsteemimälu. DOS (Disk Operating System) ketta-opsüsteem. Ühetegumiline (korraga ainult üht programmi täitev) ainukasutaja opsüsteem. DOS oli esimene personaalarvutites laialdast kasutamist leidnud opsüsteem. Varem oli sama nimetus kasutusel IBM suurarvutite opsüsteemi tähenduses, kuid see oli hoopis teistsugune opsüsteem. Kuna DOS'il puudub graafiline kasutajaliides (GUI) , siis juhitakse seda klaviatuurilt sisestatavate käskude abil.
järjestikkujule teisendamisel kantakse info paralleellaadimisega nihkeregistrisse. Sealt nihutatakse info järjestikkujul bitthaaval välja. Järjestikkuju paralleelkuju – info nihutatakse järjestiksisendist bitthaaval nihkeregistrisse ja saadakse paralleelkujul kätte nihkeregistri trigerite väärtusest 2.Mälu organiseerimine: koostamine mitmest moodulist ja vaheldamine (Interleaving). Kogu aadressiliinide abil adresseeritavat mälu mahtu on tehnoloogiliselt võimalik valmistada ühe mäluplokina (mikroskeemina). Seega tuleb koostada mälu mitmest mäluplokist. Vaheldamata mälu – järjestikuste aadressidega pesad paiknevad samas mäluplokis. Puuduseks on, et järgmist sõna saab lugema hakata alles siis, kui eelneva sõna lugemine on lõppenud. Kahe sõna poole ühes plokis korraga pöörduda ei saa. Vaheldatud mälud – järjestikuste aadressidega sõnad paiknevad eri mäluplokkides, mis
See koosneb neljast baidist ja 32 bitist ning see kirjutatakse kümnendarvudena, kus on punktid vahel. Maksimaalne aadress on 255.255.255.255, sest baidi sisse mahub maksimaalselt 0-255 ehk suuremaid arve ei saa olla. Igal ruuteril sisend ja väljund IP-aadressid on ka erinevad. Täpne olekski öelda, et IP-aadress on sisend-väljund liidese aadress, mitte arvuti ega ruuteri aadress. Alamvõrgud Ühise aadressiosaga võrgusõlmed, kusjuures nende vahel ei ole ühtegi IP-aadressiga adresseeritavat võrgusõlme. IP-aadress jaguneb kaheks: Kui kogu aadress on näiteks 223.1.1.1 või 223.1.1.2 või 223.1.1.3, siis alamvõrgu aadressi osa on 223.1.1 ja arvuti aadressiosa 1, 2, 3 lõpus. Alamvõrgu mask (Subnet mask) see ütleb ära, kui suur osa täisaadressist on võrguaadress ja kui suur osa on hosti aadress. Kaldkriipsu järel olev arv ütleb ära, mitu bitti aadressist on võrguaadress ja ülejäänud jääb hostide aadressiteks
NB! Edaspidi kasutamegi kahendsüsteemi ühikuid! Erinevalt eelmistest barjääridest pole selle põhjuseks BIOS, vaid hoopis MSDOS-i failisüsteem, mida nimetatakse FAT16-ks. Nimetus 'FAT16' koosneb kahest osast: FAT (File Allocation Table) on tabel, milles on ära näidatud kõigi failide paiknemine kettal, '16' tähendab, et asukoha määramiseks kasutatakse 16-bitist numbrit. Seega saab sellises failisüsteemis olla vaid 65536 eraldi adresseeritavat ühikut. On näha, et kui selleks ühikuks oleks sektor, mahuks failisüsteemi vaid 32 MB. Selline barjäär on PC ajaloos kunagi tõepoolest olnud, kuid kuna see oli nii ammu (ikkagi 10 aastat tagasi!), siis me sellel rohkem ei peatu. Selleks, et failisüsteem saaks olla suurem kui 32 MB, on tegelikult vähimaks ühikuks mitut sektorit hõlmav nn. klaster(cluster). Kui mitut just, see sõltub
annaabi.ee 
