sünkroonset ja asünkroonset liiklust. Sünkroonliiklus võib tarbida teatava osa kogu läbilaskevõimest (100 Mbit/s), asünkroonliiklus aga kasutada ülejäänud osa. Sünkroonliiklus eraldatakse nedele jaamadele, mis nõuavad pideva edastuse võimet (näiteks heli ja video tarbeks). 13. IP adresseerimine. ARP. RARP. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. Marsruutimine toimub IP-võrguaadressi põhjal marsruutimistabelite abil. Igal Interneti masinal on oma ühene IP-aadress. Nende aadresside keskregister asub USA-s, kust igal maal asuv aadressi ja nimteenuseid korraldav organisatsioon reserveerib oma maa jaoks aadresse. IP-aadress on 32-bitine st. 4-baidine arv, mis jaguneb organistatsiooni võrguaadressiks(net) ja võrguseadmeaadressiks (host).
· 1,5 aadressiga arvuti Pikk aadress viitab mällu, lühike registrisse. 13. ADRESSEERIMISE VIISID. Operandide adresseerimiseks kasut. mitut viisi: otse- ja kaudadresseerimist, suht- ja indeksadresseerimist, vahetut adresseerimist, aga ka mitmesuguseid kombineeritud adresseerimisviise nagu kaudset indeksadresseerimist jne. Käsus sisalduva teabe põhjal leitakse vajalik mälupesa ning loetakse sealt soovitud operand. Protsessoril võib olla 10 ja enam erinevat adresseerimisviisi. · Otseadresseerimisel antakse käsuga ette operandi aadress, mille järgi leitakse mälust operand. · Kaud adresseerimisel leitakse kõigepealt mälust operandi aadress ning seejärel teisest mälupesast operand. · Suhtadresseerimisel antakse operandi aadress käsuloenduri (programmi jooksva aadressi) suhtes. Operandi aadress leitakse käsuloenduri sisu ja suhtaadressi summeerimisega. · Indeksadresseerimine sarnaneb suhtadresseerimisega, kuid
Sünkroonliiklus võib tarbida teatava osa kogu läbilaskevõimest (100 Mbit/s), asünkroonliiklus aga kasutada ülejäänud osa. Sünkroonliiklus eraldatakse nedele jaamadele, mis nõuavad pideva edastuse võimet (näiteks heli ja video tarbeks).13. IP adresseerimine. ARP. RARP. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. Marsruutimine toimub IP-võrguaadressi põhjal marsruutimistabelite abil. Igal Interneti masinal on oma ühene IP-aadress. Nende aadresside keskregister asub USA-s, kust igal maal asuv aadressi ja nimteenuseid korraldav organisatsioon reserveerib oma maa jaoks aadresse. IP-aadress on 32-bitine st. 4-baidine arv, mis jaguneb organistatsiooni võrguaadressiks(net) ja võrguseadmeaadressiks (host)
ARP. RARP. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP (Transmission H.264 is a standard for video compression. It is also known as MPEG-4 Part 10, or MPEG-4 AVC (for Advanced Video Coding) Control Protocol/Internet Protocol) ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. Bluetooth -Version 1.2 - 1 Mbit/s |Version 2.0 + EDR3 Mbit/s Marsruutimine toimub IP-võrguaadressi põhjal marsruutimistabelite abil. Igal Interneti masinal on oma ühene IP-aadress. Nende aadresside keskregister asub
edasi liikuma. 8. Baseerimisega käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressi baas asub baasiregistris. 9. Baseerimise ja indekseerimisega nii indeks- ja baasregistrid. 10. Suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe. Operandide adresseerimiseks kasutatakse mitut viisi: otse-, suht- ning kaudadresseerimist jne. Käsus sisalduva teabe põhjal leitakse vajalik mälupesa ning loetakse sealt soovitud operand. Protsessoril võib olla 10 ja enam erinevat adresseerimisviisi. Otseadresseerimisel antakse käsuga ette operandi aadress, mille järgi leitakse mälust operand. Kaud adresseerimisel leitakse kõigepealt mälust operandi aadress ning seejärel teisest mälupesast operand. Suhtadresseerimisel antakse operandi aadress käsuloenduri (programmi jooksva aadressi) suhtes. Operandi aadress leitakse käsuloenduri sisu ja suhtaadressi summeerimisega. Indeksadresseerimine sarnaneb suhtadresseerimisega, kuid käsuloenduri asemel
31. IP aadress ja MAC aadress, ARP -,+ IP aadress on 32 bitine identifitseerimise number ,mis koosneb neljast oktetist. Address Resolution Protocol - protokoll, millega seatakse IP-aadressile vastavusse seadme MAC-aadress. RARP on ARPi (Reverse ARP) vastand. Seade, mis soovib saada mingi seadme füüsilist aadressi, esitab ARP päringu. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. ARP teisendab Etherneti aadressi interneti aadressiks. ARP abil selgitatakse ühenduse moodustamisel välja vastaspoole võrgutasemeaadress (näiteks Etherneti 48 bitine aadress). Iga seade LAN võrgus omab ARP tabeli IP/MAC konverteerimiseks iga LAN seadme jaoks. TTL (Time to live) - aeg, kui kaua aadressilahenduse päring säilib. 32. DHCP Host edastab kõikide aadressil DHCP soovi ,kuna ta ei tea kellegi aadressi
Teatud jaamad saavad tõsta järjekorras prioriteeti, kuid peavad taastama eelneva prioriteedi koheselt peale andmeülekannet. 32. ARP Address Resolution Protocol - protokoll, millega seatakse IP-aadressile vastavusse seadme MAC- aadress. RARP on ARPi (Reverse ARP) vastand. Seade, mis soovib saada mingi seadme füüsilist aadressi, esitab ARP päringu. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP ja kasutavad ühist adresseerimisviisi. IP protokolli abil suudab võrk marsruutida sõnumid õigele sihtmasinale. ARP teisendab Etherneti aadressi interneti aadressiks. ARP abil selgitatakse ühenduse moodustamisel välja vastaspoole võrgutasemeaadress (näiteks Etherneti 48 bitine aadress). Iga seade LAN võrgus omab ARP tabeli IP/MAC konverteerimiseks iga LAN seadme jaoks. TTL (Time to live) - aeg, kui kaua aadressilahenduse päring säilib. 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid Sillad (Bridges) on kanalitaseme seadmed
9) baseerimine ja indekseerimisega - liidetakse kõik (baas kui ka indeks) kokku. 10) Suhteline adresseerimine - PC - käsuloendur + Nihe ja saadakse uus aadress. LISA (Margus): Adresseerimise viisid: 1.Aadressi registri otsene adresseerimine (address register direct) – instruktsiooni operandi väli sisaldab viidet registri aadressile, millest tuleb operand laadida. Näiteks MOVE D2, A2 tähendab [A2] ← [D2]. Ehk lae D2 sisu A2-te. Põhimälu selle adresseerimisviisi puhul ei kasutata, ainult registreid. 2.Otsene adresseerimine (Immediate Addressing) – instruktsiooni operandi väljas on kirjeldatud operandi ennast, ehk käske hakatakse täitma täpsustatud operandi väärtusega. Näiteks MOVE #123 D0 tähendab D0 ← 123 ehk D0 laetakse number 123. Kiire, ei pea kasutama tsüklit mälu ega registri poole pöördumiseks. Kasutatakse konstantide puhul, mis on teada programmi kirjutamise ajal. 3.Absoluutne adresseerimine
2.2.6. Adresseerimine Operandide adresseerimiseks kasutatakse mitut viisi: otse- ja kaudadresseerimist, suht- ja indeksadresseerimist, vahetut adresseerimist, aga ka mitmesuguseid kombineeritud adresseerimisviise nagu kaudset indeksadresseerimist jms. Adresseerimise viise selgitavad joonistel 2.14 ...2.18 toodud skeemid. Käsus sisalduva teabe põhjal leitakse vajalik mälupesa ning loetakse sealt soovitud operand. Protsessoril võib olla 10 ja enam erinevat adresseerimisviisi. Otseadresseerimisel antakse käsuga ette operandi aadress, mille järgi leitakse mälust operand. Tehtekood Otseadresseerimine Aadress A8B1 Mälu Operand A8B0 A8B1 35 35 A8B2 A8B3 Joonis 2.14
annaabi.ee 
