Meestelt eeldatakse restoraniarve tasumist. Siiski on selliseid näiteid liiga vähe, et võrdõiguslikkusest rääkida. Naiste diskrimineerimist ja objektiks muutmist kohtab palju ka meedias. Eestis ilmus aastaid tagasi telereklaam ,, Joomine teeb naise koledaks". Sellistel soostereotüüpidel põhineva hirmutamisega ei tarvitse tegelik sõnum, mis peaks puudutama eelkõige tervise hoidmist, jõuda adressaatideni. Naisi surutakse rollidesse, kus nad peavad olema ihaldusväärsed, ilusad, seda kõike tänu kauni ja ideaalse naise kuvandile, mis reklaaminduses on loodud ning mis näib olevat iga mehe unistus. Soolise võrõiguslikkuse tagamiseks tehakse mitmeid samme. Näiteks võeti Eestis 2004. aastal vastu soolise võrdõiguslikkuse seadus. Meedias kajastatakse erinevaid teemakohaseid seisukohti, sotsiaalministeeriumis töötab soolise võrdõiguslikkuse volinik. Ka Euroopa Liidu
Ametliku vastuvõtu kutsele märgitakse mõnikord ainult kutsutava ametikoht. Sel puhul ei maksa kutset solvunult prügikasti visata, sest kutse saatja on huvitatud firma, ettevõtte koos- või teadustööst, toodangust, toormaterjalist jne. Niisuguste kutsete puhul tuleb kohale saata ainult õige, kõige pädevam inimene. Kindlale isikule adresseeritud kutset edasi ei anta. Kutseid kasutatakse tähtpäevade puhul, austusavalduse väljendamiseks, suhete arendamiseks. Kutsed peavad adressaatideni jõudma 10–12 päeva enne kavasolevat üritust või pidulikku sündmust. Iialgi ei kutsuta kolleege või sõpru lihtsalt sööma, vaid einele, lõunale, klaasile šampanjale jne. Inimene peab alati teadma, mis teda ees ootab. Siis on võimalik arvestada kuluva ajaga ja valida sobiv riietus. Igasuguse kutse vormistamise klassikaline põhimõte on, et kutsele märgitakse: kes kutsub keda kutsutakse miks kutsutakse või mis sündmusega on tegu
1907 Sveitsi tsiviilseadustik, Schweizerisches Zivilgesetzbuch (ZGB). Sõnastuselt lihtsam ja selgem kui BGB ning polnud sama raskepärane ja detailsustesse pürgiv kui BGB. ZGB-l oli peaaegu täielikult ühe teadlase Eugen Huberi (1849 1923) käekiri. Suur Prantsuse revolutsioon. Kodifikatsioonide aeg - õiguse uuendamine. Viia õigus vastavusse ajastu nõuetega. 1) poliitilised nõuded 2) loomuõiguslik alus 3) trükitehnika areng- seaduste viimine adressaatideni. Preisi Üldine Maaõigus 1794.a. Ammendav seadus - mis ei vaja täiendamist ega tõlgendamist. Sätete detailne põhjalikkus. Üle 19000 paragrahvi. Seadus ulatus siduma ka valitsejaid. Tõlgendaja - kohtunik. Puudub üheõiguslikkus seaduse ees. Inimest käsitleti seisuse kohaselt. Kogu uusaja kuulsaim koodeks - 1804. aastal avaldatud Prantsusmaa tsiviilseadustik - Code Civil ehk Code Napoleon. Juba 1790.a. otsustas Seadusandlik Rahvuskogu ette valmistada üldise seadustiku. Mitu projekti
Siin jõuame välja õiguse kui kommunikatsioonivahendi juurde. Normid on oluline vahelüli riigi ja õigussubjektide vahel, mille kaudu antud juhul riik annab teada, milline käitumine on talle vastuvõetav, milline mitte. Ühiskondlikul tasandil kujutavad normid endast "märgisüsteemi", mille omandamine tagab antud ühiskonna mõttes oodatava käitumise. Kui informatsioon oodatavast käitumisest mingil põhjusel ei jõua adressaatideni, on tegemist n-ö kommunikatsioonihäirega sotsiaalses ruumis, mis väljendub normide eiramises ning mille puhul kõneldakse "ebaefektiivsetest normidest". Tegemist on lootusetu nõiaringiga, millest väljumisele aitaks kaasa vaid riigi ja ühiskonna teineteisele lähendamine ning koostöö vastavate institutsioonide vahel. Õiguse ülesanded Nüüdisaegses, üha enam moderniseeruvas ja transnatsionaliseeruvas maailmas on levinud arvamus, et õigusel ei ole piire, ta
annaabi.ee 
