Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"adressaadist" - 5 õppematerjali

Kehakeel-mitteverbaalsed märgid ja füüsiline ruum suhtlemisel ja selle dünaamika kujunemisel
4
docx

Kehakeel, mitteverbaalsed märgid ja füüsiline ruum suhtlemisel ja selle dünaamika kujunemisel

Selline atmosfäär andis noorte romantilise alatooniga olemisele väga palju juurde. Kuid vaatleme lähemalt tüdruku käitumist, kes otsis poisiga enne suurmat lähenemist juba ammu kontakti. Tüdruk oli ennast täielikult pööranud poisi suunas kogu oma kehaga. Sellest võib välja lugeda, et tüdruk oli poisist huvitatud. Keha asetus näitab suhtumist. Väga tähtis on just õlgade ja jalgade orientatsioon: kui need on suunatud adressaadi suunas, ollakse järelikult adressaadist huvitatud. Paralleelsus näitab, et ollakse huvitatud. Kuigi pilk, mis kahtlevalt ja arglikult neratusega üle toa liugles, et mitte liiga süvenenud muljet jätta, siis vaid kehahoiak ,,ütles juba rohkem kui tuhat sõna". Kahtlev silmade rändamine pidi andma teistele signaali, et tüdruk ei olnud 100% poisi juttu keskendunud ning neid on vaid põgus vestlus. Kuigi kehade lähedus ja asetus väitis juba otse vastupidist.

Psühholoogia → Suhtlemispsühholoogia
62 allalaadimist
Metallide tehnoloogia
7
docx

Metallide tehnoloogia

52.CNC programmi lause Arvjuhtimisprogramm koosneb lausetest, programmi algust ja lõppu tähistavatest sümbolitest. Laused koosnevad sõnadest. Sõna omakorda koosneb adressaadist ja arvsõnast. Kui arvsõna ees puudub miinusmärk, loetakse tema väärtus positiivseks.Lauses on kindel sõnade järjekord. Mõned sõnad võib lausest ära jätta, kui neid on programmis eelnevalt kasutatud ja

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
35 allalaadimist
Kommunikatsiooni mudelid
8
docx

Kommunikatsiooni mudelid

Ent Shannoni ja Weaveri meelest ei eristu need tasemed üksteisest, vaid on omavahel seotud kui tase A toimib, siis toimivad samamoodi ka tasemed B ja C. Shannoni ja Weaveri mudel koosneb viiest elemendist: 1) informatsiooniallikast, mis loob uudise; 2) saatjast, mis kodeerib sõnumi signaalidest; 3)kanalist, mille kaudu signaalid liiguvad; 4) vastuvõtjast, mis dekodeerib (rekonstrueerib) signaalidest sõnumi; 5) adressaadist, kellele signaal saabub. Mudeli tähtsaim osa on infoallikas. Tema otsustab, milline sõnum saata, valides ühe paljude võimalike seast. Saatja muudab võimaliku sõnumi signaaliks, mis kanali kaudu liigub vastuvõtjani. Sõna kanal viitab neile füüsilistele vahenditele, mille abil signaale siirdatakse. Kanaliks on valguslained, häälevõnked, raadiolained, telefonijuhtmed, kus sõnum kulgeb signaalina, närvirakud jms. Telefonitoru (valjuhääldi) toimib saatja ja vastuvõtjana.

Majandus → Klienditeenindus
70 allalaadimist
Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015
26
docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

töödeldavale toorikule. Frees on pöördkehakujuline lõikur, mille CNC- freespink/töötlemiskeskus on mõeldud peamiselt nurklike toodete valmistamiseks. CNC- tööpingid jaotatakse horisontaal või vertikaal tööpinkideks. Olenevalt sellest, kuidas töötlemisüksuse/spindli liigutamine toimub. 52.CNC programmi lause Arvjuhtimisprogramm koosneb lausetest, programmi algust ja lõppu tähistavatest sümbolitest. Laused koosnevad sõnadest. Sõna omakorda koosneb adressaadist ja arvsõnast. Kui arvsõna ees puudub miinusmärk, loetakse tema väärtus positiivseks.Lauses on kindel sõnade järjekord. Mõned sõnad võib lausest ära jätta, kui neid on programmis eelnevalt kasutatud ja nad kehtivad vaikimisi. Juhtprogrammi lause koostis on reglementeeritud DIN-normidega. Tänapäeval on juhtprogrammi koostamisel kasutusele võetud spetsiaalne keel CL DATA (Inglise: Cutter Location Data). 54. Lause otspinna töötlemiseks 55.Teeriku liikumise trajektoor

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
182 allalaadimist
Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016
56
doc

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

kaudu tuvastatav. //vaatas ainult=õ (.) seda autore- (1.2) seda seda (1.0) auto´numbrit. (1.4) regist´reerimise´numbrit// Määratleja üks kasutus on vestlustes ühtsem, seda kasutatakse vaid uuele, kuulaja jaoks veel tundmatule referendile viitamiseks: //ja üks ´seltskond oli ´ratastega.// Legoklotside identifitseerimine ühe või teise demonstratiivi valik sõltub viidatava referendi kaugusest kas kõnelejast või adressaadist või neist mõlemast. EKG järgi viitab kirjakeeles see ajas või ruumis lähedasemale, too kaugemale referendile.Kui referendid asusid kaugel, kasutati pikemaid fraase. Kuigi eesti keele ühiskeeles on kaks ruumiliselt vastanduvat demonstratiivpronoomenit (see ja too), kasutasid katsealused ainult demonstratiivi see. Täpsustava asukoha määrajana lisati proadverbe siin, siit, seal või sealt. Pildinarratiiv Võrreldes lastega kasutavad täiskasvanud määratlejaid rohkem juba varem mainitud

Filoloogia → Modernism. Postmodernism
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun