Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmete ülesandeks on toota hormoone ehk bioloogiliselt aktiivseid aineid. Hüpofüüs - Ajuripats, mis on ühenduses vaheaju alumise osaga, koosneb kolmest sagarast. Ees-, kesk- ja tagasagar. Asukoht on peaajus, suuraju all kiilluu türgi sadula ajuripatsiaugus. Nende ülesanne on produtseerida erinevaid hormoone: kasvuhormooni ja adrenokortikotroopset, mis stimuleerib neerupealise koore tegevust. Kilpnäärme jaoks hormoone, mis aitvad kaasa naiste ja meeste kasvu ja arengut (mensturaaltsükkel, rinnanäärmete arengut, meestel spermatogeneesi). Kesksagaras produtseeritakse naha pigmentatsiooni. Tagasagaras silelihaste toonust tõstvat hormooni, mis on oksüdotsiin. Kilpnääre - Kuna vaheseinad sisaldavad närve ja arvukalt veresooni, siis tagavad nad elundi rikkaliku verevarustuse
Põhjused: Sageli on tegemist hüpofüüsi e ajuripatsi kasvajaga, mis võib võib toota liigselt hormoone;võib kasvades suruda teistele ajuosadele (näiteks nägemisnärvile) või põhjustada hüpofüüsi alatalitlust (kasvades hävitab tuumor hormoone tootvad rakud). Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%. Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Hüpofüüsil on 3 sagarat: eessagar produtseerib kasvu, adrenokortikotroopset, gonadotroopset ja türeotroopset hormooni kesksagara hormoon reguleerib naha pigmendisisaldust tagasagar produtseerib oksütotsiini ja vasopressiini Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega.
neerutorukesi • ADH puudumisel on neerude kogumistorukeste rakumembraanidel vaid üksikud akvaporiini molekulid. Nad on talletatud põiekestesse raku sees Eesmine ajuripats: adenohüpofüüs • Eesmist ajuripatsit ühendab hüpotalamusega ülemine hüpofüüsi arter. • Nimetatud arter varustab verega hormoone produtseerivaid näärmerakke ajuripatsis. • Eesmine ajuripats moodustab kuut peptiidhormooni: prolaktiini, kasvuhormooni (GH), kilpnääret stimuleerivat hormooni (TSH), adrenokortikotroopset hormooni (ACTH), follikuleid- stimuleerivat hormooni (FSH) ja luteiniseerivat hormooni (LH). Eesmine ajuripats - hüpotalamus • Prolaktiin • Kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH) • Adrenokortikotroopne hormoon (AKTH) • Kasvuhormoon (GH) • Follikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) • Leutiniseeriv hormoon (LH) 61 Hüpotalamus ja eesmine ajuripats Keskjoone vaade illustreerib, kuidas parvotsellulaarsed rakud
Neerupealise koor produtseerib mineralokortikoide ja glükokortikoide · Tüüpiliselt reageerivad mõlemad süsteemid koos, ent mõnel adaptiivse käitumise juhul (nt kontrolli taastamise katsete korral) ka sõltumatult Hüpofüüsi ja neerupealiste reaktsioonid · Hüpotalamus aktiveerib hüpofüüsi ja neerupealiste süsteemi kortikotropiini vallandavat tegurit (CRF) produtseerides · CRF stimuleerib hüpofüüsi esisagarat, mis omakorda vallandab adrenokortikotroopset hormooni (ACTH) · ACTH on oluline reaktsioonides ähvardatavatele stiimulitele · ACTH stimuleerib neerupealise koort; see produtseerib glükokortikoide, mille rohkuse korral lõpetatakse ACTH eritus · ACTH nõristub umbes 10 sekundit peale stressi tekitanud sündmust, seega väga aeglaselt NS toimega võrreldes. ACTH stimuleerib rasvhapete vallandamist ja glükoosi kasutamist, mis on vajalikud energiaallikad ähvardusele intensiivse lihasaktiivsusega reageerimisel
annaabi.ee 
