näärmete funktsiooni reguleerimisele. Hüpofüüsi eessagaras eristatakse neutrofiilseid ehk kromofoobseid rakkusid, mis on histoloogilistes uuringutes kasutatavate värvainetega raskesti värvuvad, basofiilseid rakkusid, mis on hõlpsasti nähtavaks muudetavad aluseliste värvainetega ning eosinofiilseid ehk atsidofiilseid rakkusid, mis värvuvad kergesti happeliste värvainetega. Eri tüüpi rakud produtseerivad erinevaid hormoone. Adrenokortikotroopse hormooni ehk ACTH peamiseks funktsiooniks on kortisooli produktsiooni ja vabanemise stimuleerimine neerupealise koores. Peptiid- ja valgulistele hormoonidele on iseloomulik, et neid ei sünteesita bioloogiliselt aktiivsel kujul, vaid suurte molekulidena, millest vastavalt vajadusele eemaldatakse ensümaatiliselt kindlaid fragmente, mis siis toimivad hormoonidena. Kortikotropiini kõrgmolekulaarseks eellaseks on proopiomelanokortiin
Uinumisraskused; liigvarajane ärkamine; fragmenteeritud uni; une säilitamisraskused. Põhjused: välisärritajad (müra, t), somaatilised (med), füsioloogilised (ajavööndivahetus), psühholoogilised(stress, elumuutus), psühhiaatrilised (ärevud, depressioon), medikamendid. Insomnia tüüpilised eelneb teistele psühhiaatrilistele sümptomitele ning vb olla sõltumatu riskifaktor depressiooni tekkele. Unetus seotud hüpotaalamuse-ajuripatsi-neerupealise telje aktiivsuse tõusuga (adrenokortikotroopse hormooni ja kortisooli tõus). Tsirkadiaanse rütmiga seotud unehäired 1. Ajavööndivahetus – melatoniini võtmine enne soovitud uneaega 2. Öötöö-muutuva ajagraafikuga töö 3. Hilinenud une sündroom (DSPS)- raskused magamajäämisega enne kl 2-4 öösel, puhkepäevadel on eelistatud tõusmisaeg pärast kl 10 hommikul; probleem tööpäevadel, väsimus-kurnatus, kui tuleb vara tõusta 4
Kuid stressi korral leiavad organismi talitluses aset ka teatud üldised, kõigile stressoritele ühised (mittespetsiifilised) muutused, mis iseloomustavadki stressreaktsiooni. Nendeks mittespetsiifilisteks reaktsioonideks on: 1. Hüpotalamuse - adenohüpofüüsi - neerupealiste koore aktivatsioon. Stressori mõjul suureneb hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades kortikoliberiini produktsioon, mis stimuleerib adenohüpofüüsis (hüpofüüsi eessagar) adrenokortikotroopse hormooni (AKTH) vallandumist verre. AKTH omakorda stimuleerib neerupealiste koores kortisooli väljutust. Neerupealiste koore põhiline glükokortikoid kortisool põhjustab: 1.1. mitmeid muutusi organismi ainevahetuses, mis viivad veres aminohapete, glükoosi, glütserooli ja vabade rasvhapete sisalduse tõusule. Seega suurenevad organismi võimalused energia saamiseks glükoneogeneesi (glükoosi teke mittesüsivesikuist) teel
Hüpofüüsaar-adrenokortikaalsüsteem: mood hüpotalamus+adenohüpofüüs+neerupealise koore kimbutsoon, *Peamine funkts: glükokortikoidide sekretsiooni intensiivistamise teel organismi ressursside mobilieerimine ja üldiste kohanemisreaktsioonide algatamine stressisituatsioonis Hüpofüsaar-adrenokortikaalsüsteemi toimimine:*Hüpotalamuses paiknevad neurosekretoorsedrakud produtseerivad ja eritavad verre kortikotropiini riliisinghormooni (CRH), *CRH stimuleerib adrenokortikotroopse hormooni (ACTH) produktsiooni ja verre eritumist adenohüpofüüsis, *ACTH stimuleerib kortisooli produktsiooni ja eritumist neerupealise koore vahelmises tsoonis, *Kortisool pärsib CRH ja ACTH produktsiooni ja verre eritumist vastavalt hüpotalamuses ja adenohüpofüüsis Glükokortikoidide füsiol funkts:*Glükoosi kontsentratsiooni suurendamine veres, *Rasvhapete kontsentratsiooni suurendamine veres lipolüüsi soodustamise teel rasvkoes, *Struktuurvalkude degradatsiooni soodustamine,
annaabi.ee 
