9.1 RUUMIVÖÖND Eristatakse nelja ruumivööndit: 1) intiimne vöönd (15 46) on inimesele endale kõige tähtsam. Seda kaitseb ta nagu oma isiklikku territooriumi.Sellesse vööndisse "lubab" inimene ainult temaga emotsionnalses suhtes olevaid inimesi armsamat ja pereliikmeid. Intiimsesse vööndisse ei saa võõras siseneda, ilma et toimuks vastuhakk. On täheldatud, et kui intiimvööndisse tungib keegi võõras, vallandab see terve rea füsioloogilisi muutusi adrenaliinitase tõuseb, süda hakkab kiiremini lööma ning inimene on võimeline sissetungijale kallale kargama. Selles vööndis on veel 15 cm raadiusega alavöönd, kuhu võib tungida ainult kehalises kokkupuutes. Seda nimetatakse üliintiimseks vööndiks. 2) isiklik vöönd (46 120cm) Sellist vahemaad hoitakse piduõhtutel, ametlikel vastuvõttudel või sõpradega koosviibimistel. 3) sotsiaalne vöönd (1,2 m kuni 2,6m) Kõrvaliste inimestega suheldes vahemaa suureneb - nii
Lk: 21). Ruumivööndid Eristatakse nelja ruumivööndit: 1) intiimne vöönd (15 46) on inimesele endale kõige tähtsam. Seda kaitseb ta nagu oma isiklikku territooriumi.Sellesse vööndisse "lubab" inimene ainult temaga emotsionnalses suhtes olevaid inimesi armsamat ja pereliikmeid. Intiimsesse vööndisse ei saa võõras siseneda, ilma et toimuks vastuhakk. On täheldatud, et kui intiimvööndisse tungib keegi võõras, vallandab see terve rea füsioloogilisi muutusi adrenaliinitase tõuseb, süda hakkab kiiremini lööma ning inimene on võimeline sissetungijale kallale kargama. Selles vööndis on veel 15 cm raadiusega alavöönd, kuhu võib tungida ainult kehalises kokkupuutes. Seda nimetatakse üliintiimseks vööndiks (1.Lk: 21). 2) isiklik vöönd (46 120cm) Sellist vahemaad hoitakse piduõhtutel, ametlikel vastuvõttudel või sõpradega koosviibimistel. 3) sotsiaalne vöönd (1,2 m kuni 2,6m) Kõrvaliste inimestega suheldes vahemaa suureneb - nii kaugelt
Seda kaitseb ta nagu oma isiklikku territooriumi.Sellesse vööndisse "lubab" inimene ainult temaga emotsionnalses suhtes olevaid inimesi armsamat ja pereliikmeid. Intiimsesse vööndisse ei saa võõras siseneda, ilma et toimuks vastuhakk. On täheldatud, et kui intiimvööndisse tungib keegi võõras, vallandab see terve rea füsioloogilisi muutusi adrenaliinitase tõuseb, süda hakkab kiiremini lööma ning inimene on võimeline sissetungijale kallale kargama. Selles vööndis on veel 15 cm raadiusega alavöönd, kuhu võib tungida ainult kehalises kokkupuutes. Seda nimetatakse üliintiimseks vööndiks (Pease 1994: 21). 2) isiklik vöönd (46 120cm) Sellist vahemaad hoitakse piduõhtutel, ametlikel vastuvõttudel või sõpradega koosviibimistel.
Nagu sisemine intiimtsoon, on välimine intiimtsoon ala, kuhu lastakse ligi ainult niisuguseid inimesi, nagu pereliikmed, lähedased sõbrad ja armsamad. Aga kui kõige intiimsemas tsoonis lubatakse puudutusi, siis välimine tsoon lubab küll lähedust, kuid mitte füüsilist kontakti. Igaüks, kes siseneb sellesse tsooni meie loata, võib põhjustada hulga nii vaimseid kui ka füüsilisi vaenulikke reaktsioone. Kui käivitub meie enesekaitse ja turvamehhanism, tõuseb meil vererõhk ja adrenaliinitase. Kuklakarvad lähevad turri ja nahk tõmbab kokku. Me kas taganeme, astume teelt kõrvale või sulgeme enda täielikult nagu võime teha, sisenedes rahvast täis lifti, kus on praktiliselt võimatu füüsilist kontakti vältida. On mõningaid eraolukordi, mil lubame võõra oma välimisse intiimtsooni: rahvarohked klubid ja baarid, liftid, bussid ja allmaarongid. Ometi on füüsilisel lähedusel oma piirid, mida nendes olukordades aktsepteerime. 3.1