Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis. Talupojad moodustasid põlduhariva elanike kihi ja lagunesid: a)orjadeks saadi sõjavangistuse teel või võlavangistuses (võla maksmiseks mindi võlausaldaja teenistusse). b) üksjalgsed - väikemaapidajad, kellel oli umbes pool adramaad (täistalumaa oli adramaa suurune). Tegid mõisale tegu ühe päeva nädalas. 15-16 sajandil olid need enamasti orjusest vabastatud talupojad. c) adratalunikud ehk täistalunikud – terve talu pidajad 15 saj. sattusid nad juriidiliselt orjadeks. Orjuse reformist tulenes, et võlglased (enamasti adratalunikud) võisid oma talu edasi pidada aga ei tohtinud asukohast lahkuda. Sellega kaasnes talupoegade rändamine paremate elutingimuste otsinguil. Arakohtunikud, talupojad sunnimaistati. d) Vabatalunikud- vallalised isikud, vabadikud. Kinnisvara ei olnud. Elasid kus töötasid ja said oma töö eest tasu (sulased, lõikusmehed).
võlausaldaja teenistusse). Kõrgete maksudega koormamise tõttu langes enamus maksuraskustesse. 1428 a. Orjuse reform üle 10 aasta ei tohtinud kedagi orjuses hoida. Orjus vähenes, kuid nad ei tohtinud oma maalapilt lahkuda üksjalad. b) üksjalgsed - väikemaapidajad, kellel oli umbes pool adramaad (täistalumaa oli adramaa suurune). Tegid mõisale tegu ühe päeva nädalas. 15-16 sajandil olid need enamasti orjusest vabastatud talupojad. c) adratalunikud ehk täistalunikud terve talu pidajad 15 saj. sattusid nad juriidiliselt orjadeks. Orjuse reformist tulenes, et võlglased (enamasti adratalunikud) võisid oma talu edasi pidada aga ei tohtinud asukohast lahkuda. Sellega kaasnes talupoegade rändamine paremate elutingimuste otsinguil. Arakohtunikud, talupojad sunnimaistati. d) Vabatalunikud- vallalised isikud, vabadikud. Kinnisvara ei olnud. Elasid kus töötasid ja said oma töö eest tasu (sulased, lõikusmehed)
Mõisnikud neid ei sallinud, sest said neilt vähe makse või mitte midagi. Vabadikud tegid juhutöid või tegid tööd hooajati mõnes talus või mõisas. Feodaalsed koormised nõutakse neilt endilt ilma adratalupoegade või üksjalgade vahenduseta. Vabadike koormised olid väiksemad kui adratalupoegadel. Maad kasutatava vabadikud maksid viljakümnist ning väikekümnist noorloomadelt. Teotöö liigid olid samad kui üksjalgadel, kuid ei pidanud tegema rakmetegu nagu adratalunikud pidid. Sulased - Kirjalike allikate järgi sulased ilmevad alles 15. sajandil. Sulane töötab võõral maal põllul tööriistadega, mis ei kuulu temale. Tasuks saab ta selle eest teenistusaja jooksul vajaliku ülalpidamise ja palga. Sulane müüb oma tööaega terveks aastaks. Sulased seisid teistest talurahvarühmadest veelgi madalamal: sulaseraha ei tasu nad feodaalile ise, vaid seda teeb talupidaja (vastutab ka seadusterikkumiste eest).
Poola võimud I , kes ürit tp kohustusi reguleerida. 1582-83 a komisjonid eeltöö ära teinud. Ürit koormistesüs lihtsustada. Poola ajale veel iseloomulik see, et ka tp olid võtnud enda kasut lisasissetulekuid, mida varjati. Tp olid enamasti adratp, kelle käes oli reeglina vaid osa adramaat . Reeglina 1/8 adramaast. Poola ajal moodustavad selgelt põhikontingendi.II kontingent on nn pobulid- väikemaapidajad ( enam-vähem nagu saunikud), üksjalad, vabadikud, adratalunikud, kes ei suutnud tulemusi anda. Töötasid talu või mõisa heaks . Poola ajal koormistest täiesti vabasid tp ei olnud. Koormistest olid vabastatud need, kes folvargis töötasid e kupjad. Uusasunikud ( nii kolonistid kuui ka kohapealsed) ja uusmaasaajad . Uusmaasaajaid palju, kuid ka nemad said teatud per maksuvabadust. 3-6 a , mis kulus hoonete ja põldude rajamiseks. Võramentsid olid tp seast võet sõjaväelased, kes rahu tingimustes olid taas hakanud põldu harima, seekord Liivimaal
annaabi.ee 
