kauemgi. Kümnise võtmisel tavaliselt hinnati viljasaaki enne või pärast lõikust, see andis võimalusi andami suurendamiseks. Kümnise maksimaalne määr oli veerand viljasaagist. 2.Muud loonusandamid- osa saagist tuli loovutada piiskopi ametimeestele. vakukaer- Lääne-Eestis, mis oli mõeldud feodaali kaaskonna hobuste söödaks. Tatrahinnus, linakümnis, kümnis õlgede suhtes- tavaline määr oli 20 kubu adramaalt. Heinaandam, kalakümnis, loomakümnis- tuli anda karja juurdekasvult. 3.Rahamaksud- esmajoones nõuti neid sulastelt ja vabadikelt. Foogtiraha- tõenäoliselt tasu foogtile kui kohtumõistjale. Peale selle esinevad tõlgi-, kaplani-, talliülema-, köögi- ja joogiülemarahad. 4.Teoorjus. 5.Sõjalised kohustused. 6. Kirikukoormised- vaimulike ülalpidamiseks mõeldud kümnised. Omaette kulu nõudsid kirikutalitused: matmine, ristimine, laulatamine, armulaual käimine.
Heinakümnis - Üks koorem täistalult. Olenevalt piirkonnast nõuti kümniseks veel mett, kalu, lina, kanepit. Talupoegadelt nõuti ka metsamaterjali: saepalke, palngupuid, puusütt, küttepuid. Talupoegadelt nõuti mitmesuguseid rahamakse. Vakuraha - Kõige kaalukam rahamaks, mis sõltus talu suurusest. Keskajal tunti ka isikul lasuvat maksu, mida võeti sulastelt ja vabadikelt. Ordualadel nõuti meistriraha ehk sõjamaks, mille suuruseks oli 1 riia mark igalt adramaalt. Keskaja jooksul asendati mitmed loonusandamid rahamaksuga. Loomakümnis asendati paarikillingilise maksuga iga varsa ja vasika pealt (Maksid selle eest, et omad loomi). 16. sajandil muutus tavaliseks vakukoormiste väljalunastamine rahas. Samal sajandil pärinevad teated talupoegade vabastamisest koormistest rahamaksu eest. Omaette andameid nõuti vakupidudeks - Aeg, mil korjati makse ja andameid ning peeti vakukohut, peale mida toimus pidusöök. Laekus nii toiduaineid kui rahalisi
Selleks oli neil vaja hankida maad, maad saadi harida üles uudismaad, töömahukas ja raske, teine võimalus oli võtta endale päris isiklikku kasutusse tühjad talud, kolmas võimalus, nõuda maad sisse talupoegadelt, kas siis mingi võla katteks või osa maksust.Kõiki neid võimalusi kasutati ja nende kõrval kujunesid mõisapõllud ja mõisamaad. Probleem mõisapõllule oli vaja ka tööjõudu , suurendada talurahva koormisi, teotöö kasvatamist nõuti. Igalt adramaalt nõuti 4 teotöö päeva aastas 2 suvel ja 2 talvel, töönõudja toitis töötajaid. Hiljemalt 15 saj nõuti 1 adramaa kohta 45 teotöö päeva aastas, mõisapõldude ülesharimiseks.Koormiste suurenemine loomulikult ei olnud talurahavle meeltmööda, erilisi võimalusi vastuhakkudeks ka ei olnud. Eriti väiksed võimalus 16 saj . Kui keelati talurahval relvade kandmine. Talupojad põgenesid, tuli sunnismaisus, talupoegade väljaandmis kohustusest räägiti juba esimesel maapäeval
hertsog Karl. tal oli tek arusaam, et ta on edukas, kerge vaevaga oli aanud Eestimaa enda valdusse. 1600 toimub Linköpingi veresaun/riigipäev. Hertsog Karlil antakse õigus värvata mehi väkke ja eraldatakse suuremapoolne rahasumma. Enamik mehi kutsutakse teenistusse Soomest ja Rootsist, kutsutakse teenistusse Eestisse.Et alad endaga rohkem siduda otsutab karl siinsetele seisustele suuremaid privileege anda. 1600 rüütelkond saab oma privileegide kinnituse, annab igalt 15 adramaalt 1 mehe aadli lipkonda, kes hakkab võitlema hertsogi poolel.Arv u 300 ringis. Hertsog Karlil endal õnnestus kokku panna väeüksus milles oli 12-14 000 meest, kes toodi Eestimaale, esialgu Tln. 9 augustil 1600 saabub Tln isiklikult ka hertsog Karl. Tõreles siinsete seisustega, kuid ei hakanud kätte maksma. Poola väeüksusi juhtis Jürgen Farensbach. Valmistatakse ette järgnev sõjakäik Liivimaale ( Rootsi). Otsustatakse liikuda kahes otsas, juhib Karl isiklikult, 2 sept otsustati liikuma
annaabi.ee 
