emotsionaalne tüüp – naudib muusikas pehmust, sentimenti Narkootikumid muudavad inimese roboti sarnaseks. mimesis Jäljendus on järjest realistlikum. Hollywoodi staarid – üritame samastuda nendega, sest nad on meie moodi, aga õnnelikumad. Masside kultuur ohustab ühiskonna elukeskkonda – aga Adorno jaoks maailm, mis vaja muutumist, selle asemel toimub sotsiaalsete suhete paigalhoidmine (?????) Arnold Leavis MARCUSE (1898-1979) Tema erinevus Adornost – temast sai omamoodi ikoon, jäi USAsse, (seos noorsooliikumistega?), teda on tugevalt mõjutanud Freud. Kõik ühiskonnad toimivad, sest on olemuslik lõhe selle vahel, milline inimene on ja milline on võiks olla. Peab olema midagi, mis loob rahulolematut olekut. Marcuse: loodud uus ühiskond, kus see lõhe on kadunud. Sotsiaalse muutuse võimalikkus kaob samuti. Marcuse vs marksistid. 211014 „Negro driving a Cadillac“ Great Refusal repressiivne (de-)sublimatsioon W
Teatud muusikavõtted tekitavad teatud halemeelsust). Arnold - "kultuur ja anarhia" - massil on kultuur, mis ähvadrab seda korda, mis ühiskonnas valitseb. Ameerika ühendriigid on näide, kuidas anarhia on saavutanud ülevõimu (kultuurita ühiskond) - Adorno ütleb hoopis, et kultuuritööstus võtab ära ühiskonnalt utoopilise võimaluse kujutada midagi.... Ma ei tea mis värk sellega oli :P Leavis Marcuse (M)- elukäik ja loominguline ideelisus erines olulistelt Adornost (A). Pidas ennast marksistiks, aga mitmed ta väited ei meeldinud marksistidele. Teda nähti reeturi valguses, oli negatiivne figuur. Seotud Freudi (F) ideedega ning tõlgendas neid. Eesmärk määrata mitte repressiivse vabaduse mõiste. Väga raske on püüelda vajaduste (ihade)poole, kuna ühiskondlik kord ei luba (F) Inimese võimalused eksisteerida maailmas ei ole täiuslikud, me ei saa endale lubada ihade täielikku realiseerumist. F jaoks oli piirang vajalik ja puuduolek oli paratamatu.
on valmis, kõik on olemas. kaubalisus : sotsiaalsed suhted kaotatakse kauba vormi sisse ära. autentne kunst peaks olema lõpetamata. 12.10.2012 eksamist vahepeal : toimub 30.11 ja 7.12 kaks osa. 1 osa eeldab võimet jutustada ümber kellegi ideed, seletada lahti, mis seal toimus. 2 osa eeldab et võimalikult täpselt oleks teada mingi mõiste sisu : näiteks mis on tarvitusväärtus ja vahetusväärtus (seal on tähtis, et inimene ei hakkaks jutustama, et vastaks lühidalt) adornost edasi kultuuritööstus tomib tänu sellele, milline on tööprotsess üleüldse kapitalismis tööprotsess on organiseeritud, aga vaba aega organiseerib kultuuritööstus see lubab pääsemist argirutiinist, kuid tegelikult lülitab ta su töötmisprotsessi, tööprotsessi sisse. massikultuuri ülesanne on muuta inimene taas töökõlbuliseks. samas on kultuuritööstuse kõneviis vabastamisretoorika kaudu. massikultuuri olemuslik lubadus on, et klient pääseb, aga adorno ütleb, et
pileti eest makstud raha.Kultuur on kaubastatud ja muudetud selliseks, mida saab igal pool üle maailma müüa. Kultuuri luuaks kultuuri tööstuses konveiermeetodil ja seal kasutataks ära staare jne. Kuid selline kultuur on jätnud juba oma jälje inimestesse, ta on mõjutanud tänapäeva rahvakultuuri ja kriitikud vaatavad sellele kahetise pilguga. ta on labane ja orjastav kuid siiski annab võimaluse midagi luua. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel ? Ross, Jaan 1993 Theodor Adornost ja tema Moodsa muusika filosoofiast Akadeemia 6 Adorno filosoofia läteteks on saksa idealism (Kanti ja eriti Hegeli dialektika), marksismi ning psühhoanalüüsi teooria.Adornot huvitab eeskätt regressiivsed sotsiaal psühholoogulised mähtused, kuidasehe inimtunnetus asendub steriotüüpide ja klieedega, millest omakorda johtub meid ümbritseva elu standardiseerumine.Vastandab Schönbergi ja Stravinsklit. Kaasaja muusika on Adorno arvates polariseerunud kommertsiks ja avangardiks
annaabi.ee 
