ohustatud. Huvitavad faktid • Sookurge kutsutakse ka – hallkureks(värvuse tõttu), mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi- ja rukkikureks(tegutsemispaikade järgi) • Ei ole levinud ainult Antartikas ja Lõuna-Ameerikas. • Sookurg toob lennates kuuldavale vaikset „luksumist“. • Pikim eluiga on teadaolevalt 17 aastat. • Tiibade siruulatus – 2,5 meetrit. • Ei lasku kunagi puule. TÄNAN KUULAMAST ! Kasutatud kirjandus • Adojaan, K. & Sarapuu, T.(2005). Sookurg. Eesti loomad. MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat, Tartu Ülikool. Külastatud aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GRUGRU2.htm • Hüdsi, S.(s.a). Sookurg Külastatud aadressil http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id= 18 • Leito, A.(2008). Sookurg. Eesti Loodus. Artikkel EL 2008/10. Külastatud aadressil http://www.eestiloodus.ee/artikkel2549_2547.html • Rudi, H.(2009). Sookured said uue kaitsekava. Postimees
Bioloogia kodutöö Johanna Adojaan, 9.C 1. Organismi ööpäevane valkude, rasvade ja süsivesikute vajadus - kui suur ja milleks. Toiduvalgud peaksid katma 10-20% päevasest toiduenergiast. Valkudes olevad aminohapped on universaalsed, asendamatud toitained, mille sisulised kestvad varud inimkehas puuduvad. Näiteks kogu see info, mis on inimesel geenides, saab realiseeruda valkude kaudu. Toidulipiidid ehk rasvad annavad 25-30% organismi koguenergiast. Nahaalune
sobivamat, süsteemi mängu võitmiseks on tarvis võita kolm geimi, kusjuures üks geim mängitakse 7 punktini (geimi lõpus viigiseisul 6:6 võib servi vastuvõttev pool valida, kas jätkatakse mängu veel ühe või kahe punkti võiduni). Maailmameistrivõistlustel peaks uus süsteem esmakordselt kasutust leidma 2002. aastal. MEISTREID EESTIST Jüri Tarto, Jaak Nuuter, Boris Bogovski, Alfred Kivisaar, Peeter Pajumägi, Aleksander Adojaan, Tiit Vapper, Henry Aljand, Peeter Munitsõn, Ain Matvere, Kalle Kaljurand, Andres Ojamaa, Heiki Sorge, Raul Must, Helle Mall Pajumägi, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Marika Dolotova, Mare Reinberg, Ann Avarlaid, Terje Lall, Anneli Lambing, Kairi Viilup, Liia Dubkovskaja, Kelli Vilu, Kati Tolmoff, Piret Hamer, Helen Reino, Karoliine Hõim. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda , et sulgpall on läbi aegade mängitud mäng. See sobib nii lastele, kui ka täiskasvanutele
Kõik mürktaimed on seespidisel kasutamisel väga mürgised. Ravi jaoks kasutatakse taimede erinevaid osi aga enamasti ainult välispidiselt ravimiseks. Enamus mürgistel taimedel on ka väga hea ning magus maitse, mis teeb need veel ohtlikumaks. Samuti nende välimus ning lõhn on väljakutsuvaks paljudele putukatele, mis taimedele kasulikuks on. 10 Kasutatud kirjandus Adojaan, K. Villako, H. Vaan, A. Saar, P. Hermann, E. Kupper, T. Pedaste, M. Marandi, T. Sarapuu, T. jt. 2015. eLoodus/ NatureGate. Taimed. Kasutatud: 10.12.2015 http://e.loodus.ee/ Köhler, H.A & Pabst, G.1887. Köhler’s Medizinal- Pflanzen. Germany: Franz Kohler „Gera- Untermhaus“ Meitern, H. 2009. Mürktaimed. Kasutatud: 10.12.2015 https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/murktaimed/id-1152 Pedaste, M, Marandi, T, Sarapuu, T & Toom, M. 2008, viimati täiendatud 2011. Eesti taimed.Mürktaimed
annaabi.ee 
