milles kummalgi poolel polnud kindlat edu, oli vaja masinat millega oleks võimalik ületada lahinguväli ning murda läbi vaenlase kaevikute liinist. 1914. aastal pakkuski Briti kolonel Ernest Swinton välja masina, milleks oli traktorialusele paigutatud soomuskast. Kõigepealt esitas ta projekti sõjaminister lord Kitchnerile, kes aga tema projekti vastu erilist huvi üles ei näidanud. Seejärel pakkus Swinton oma projekti admiraliteedile, mille juht Winston Churchill näitas üles palju suuremat huvi. Esimene prototüüp valmis 1915. aasta augustis ning selle nimeks sai Väike Willie (Little Willie). Relvastust sel polnud ning kaal ulatus keskeltläbi kaheksa tonnini. Vaatamata oma unikaalsusele, ei olnud masinast suurt kasu, kuna see oli madalapõhjaline ning ei suutnud ületada üle 2,5 meetri laiuseid kraave. Seega ei suutnud see masin ületada ka kaevikuid, mille tarbeks ta ehitatud oli. Seejärel arendati välja teine
võrdsete vastaste korral kippus sõda kujunema kaevikusõjaks, milles kummalgi poolel polnud kindlat edu, oli vaja masinat millega oleks võimalik ületada lahinguväli ning murda läbi vaenlase kaevikute liinist. 1914. aastal pakkuski Briti kolonel Ernest Swinton välja masina, milleks oli traktorialusele paigutatud soomuskast. Kõigepealt esitas ta projekti sõjaminister lord Kitchnerile, kes aga tema projekti vastu erilist huvi üles ei näidanud. Seejärel pakkus Swinton oma projekti admiraliteedile, mille juht Winston Churchill näitas üles palju suuremat huvi. Esimene prototüüp valmis 1915. aasta augustis ning selle nimeks sai Väike Willie. Relvastust sel polnud ning kaal ulatus keskeltläbi kaheksa tonnini. Vaatamata oma unikaalsusele, ei olnud masinast suurt kasu, kuna see oli madalapõhjaline ning ei suutnud ületada üle 2,5 meetri laiuseid kraave. Seega ei suutnud see masin ületada ka kaevikuid, mille tarbeks ta oli ehitatud. Seejärel arendati
kohaletoimetajaiks, et siis hoopiski kaduda... Laevaliiklus oli nüüd kahe mandri vahel juba väga elav, tekkinud olid laevakompaniid neist tõusid aja jooksul tuntuimateks (lühendatult) Great Western, Cunard Line, Collins, White Star Line, Inman jt. Muidugi käis nende vahel äge nügimine kes keda? Panustati kiirusele, laevade suurusele ja reisijate mugavusele (loomulikult ei unustatud enda kasu). Peale selle 1830. a käis Samuel Cunard Admiraliteedile välja idee seada sisse pidev postivedu üle Atlandi. Muidugi nõudis side ehk postivedu omakorda kiireid laevu. Idee posti vedada tõotas ja hiljem osutus tõeseks suurt tulu. Mitte üksi postisaadetiste väike maht ja kõrge hind rohkem tõi tulu kaasnev prestii_. Johnil või Billil oli lihtne arutleda kui nn valitsusside käib selle kompanii laevadega, siis saadan mina ka oma kauba sedakaudu teele ning soovil-vajadusel astun isegi pardale. Reklaam missugune!
milles kummalgi poolel polnud kindlat edu, oli vaja masinat millega oleks võimalik ületada lahinguväli ning murda läbi vaenlase kaevikute liinist. 1914. aastal pakkuski Briti kolonel Ernest Swinton välja masina, milleks oli traktorialusele paigutatud soomuskast. Kõigepealt esitas ta projekti sõjaminister lord Kitchnerile, kes aga tema projekti vastu erilist huvi üles ei näidanud. Seejärel pakkus Swinton oma projekti admiraliteedile, mille juht Winston Churchill näitas üles palju suuremat huvi. Esimene prototüüp valmis 1915. aasta augustis ning selle nimeks sai Väike Willie (Little Willie). Relvastust sel polnud ning kaal ulatus keskeltläbi kaheksa tonnini. Vaatamata oma unikaalsusele, ei olnud masinast suurt kasu, kuna see oli madalapõhjaline ning ei suutnud ületada üle 2.5 meetri laiuseid kraave. Seega ei suutnud see masin ületada ka kaevikuid, mille tarbeks ta ehitatud oli
langes 55 madrust, 2 ohvitseri, 75 madrust jäi teadmata kadunuks (sattusid vene sõjavangi)[3]. Madalikule sattunud laevalt hukkunute otsimise ajal leiti Balti laevastiku laeva "Silatš"i tuukrite poolt uppunud saksa sõjalaevastiku signaalkonduktori juurest[9] raadiosidepidamiseks vajalike salajaste šifrikoodide raamat (Saksa laevastiku signaalraamat ja salajased merekaardid, mis toimetati laevastiku staabi Tallinnas[10] ja edastati pärast koopiate tegemist Suurbritannia Admiraliteedile ja võimaldas Suurbritannia Admiraliteedi Luureosakonna dešifreerimisteenistusel nn. Kabinet 40, dešifreerida saksa salajane sidekoodisüsteem. Leitud koodiraamatuid kasutades suutsid ka vene krüptoloogid Ivan Reingarteni juhtimisel dešifreerida saksa laevastiku poolt kasutatava salajase sidepidamise koodid. Maailmasõda jõuab Eesti piirile 22. augustil 1915 vallutasid Saksa väed Kovno/Kaunase, pärast seda jõudsid Saksa väed aga juba Kuramaale. 19
annaabi.ee 
