ning 1939-1940 oli ta Tallinna ülemlinnapea. Tõnisson õppis Eesti Aleksandri linnakoolis Põltsamaal ja 1897-1899 Vilno sõjakoolis. Sõjaväeline teenistuskäik Teenistuskäik vene sõjaväes - Sõjaväeteenistusse astus A. Tõnisson 30.august 1896 teise järgu vabatahtlikuna. 29.oktoober 1899 ülendati ta alamleitnandiks, misjärel teenis kuni 30.augustini 1900 113. jalaväepolgus nooremohvitserina, 1904.aasta sügiseni pataljoni adjutandina. 1905.aastal võttis A. Tõnisson 1. kütipolgu koosseisus rooduülemana osa Vene-Jaapani sõjast. Seejärel teenis kuni 1909. aasta sügiseni Riia õppepataljonis ning 24.juulini 1914 113. jalaväepolgus õppekomando ülemana ja rooduülemana. Esimeses maailmasõjas osales A. Tõnisson algul pataljoniülemana ja siis polguülema abina. Lahinguväljal ülesnäidatud vahvuse ja osutatud teenete eest autasustati teda 6 aumärgi ja mõõkadega, teiste hulgas 4
" Joachim Ribbentrop läks sõtta ja elas 20. sajandi esmesele rahvaste heitlusele kaasa kõigil rinnetel, ta edutati ülemleitnandiks ja teda autasustati esimese klassi Raudristiga. Pärast haavatasaamist aprillis 1918 oli ta paar nädalat laatsaretis ja möllis ennast seepeale sõjaministeeriumis, kust ta suunati saadikuna Saksa konsulaati Konstantinoopolis. Konstantinoopolis tutvus Ribbentrop kindral Hans von Seectiga. 1919. aastal määrati tolle adjutandina Saksamaa degelatsiooni koosseisu Versailles´ läbirääkimistel. 1919. aasta suvel tutvus ta Otto Henkelliga, Saksamaa suurima vahuveinikeldri omanikuga, See tutvus sai tallr pöördepunktiks nii kutsetöös kui ka eraelus. Pisut rohkem kui aasta pärast abiellus ta Henkelli tütre Anneliesiga. Koos pulmapäevaga algas mehel, kes kunagi oli üritanud midagi samasugust Kanadas, märkimisväärne majanduslik ja sotsiaalne tähelend. Vastne
Aleksander Tõnisson sünids 17. aprillil 1875 Tartummal Härjanurme vallas taluperemehe pojana. Ta õppis Eesti Aleksanderikoolis Põltsamaal. 30. augustil 1896. astuski ta sõjaväeteenistusse ja määrati 104. Ustjusi jalaväepolku, kust hiljem viidi üle 101. Permi jalaväepolku. Sealt saadeti ta Vilno sõjakooli, mille lõpetas 27 .oktoobril 1899 nooremleitnandina. Nüd määrati ta teenistusse 113. Staraja Russa jalaväepolku, kus ta teenis nooremohvitserina, pataljoni adjutandina, polgu kohtuasjurina ja mobilisatsioonijaoskonna ülemana. 1903. aastal ülendati ta leitnandiks. Vene-Jaapani sõja teisel aastal viidi A. Tõnisson 1. laskurpolgu koosseisus rooduülemana sõtta. Jõudis sõjatandrile 9. aprillil 1905 ja jäeti sinna pikalt ka peale sõjategevuse lõppu, kuni 9. maini 1906. Nüüd toodi A. Tõnisson tagais Euroopasse ja määrati nooremohvitseriks Riia õppepataljoni. 1907. aastal ülendati ta seal alampolkovnikuks. Septembris 1909 viidi A
kirjutajana. 1940. a pärast Eesti okupeerimist NL poolt, viidi üle Punaarmee 22. territoriaalkorpuse koosseisu. Järelümberasumisel 1941. a kevadel lahkusid Gerretsi vanemad ning õde ja vend oma perekondadega baltisakslastena Saksamaale. 1941. a oktoobris pärast Eesti okupeerimist Saksa vägede poolt astus Omakaitse teenistusse. Laagiga tundsid teineteist sõjaväeteenistuse ajast. Alates augustist 1942 teenis Gerrets Jägala laagri komandandi adjutandina. Pärast Eesti okupeerimist NLi poolt 1944. a jäi Eestisse. 1961 arreteeriti, mõisteti süüdi ja lasti maha. 34 andmetel viis mahalaskmisi läbi rühm eestlasi Julgeolekupolitsei ja SD erikompaniist, komandant Laak isiklikult ja võimalik, et ka osa laagri valvemeeskonna liikmeid. Laagrisse viidutele kinnitati aga nende kohta, et vanemad inimesed ja lapsed viidi talve tuleku eel paremasse laagrisse
annaabi.ee 
