Jüri Vilde ja tema perekond elasid mõne aja Muuga karjamõisas Ädiveres, kus isa töötas kupjana, kui nend aidamehekorter Muugas valimis, siis Muuga mõisa aidameheks. Muuga mõisast saigi Vilde kasvukodu, seal veetis ta oma lapsepõlve, oma koolivaheajad kuni 1880. aastani, mil ta vanemad Tallinnasse kolisid. Vildele läksid väga hinge isa kannatused mõisateenijana, sellest innustus ta kirjutama novelli ,,Kupja-Kaarli adjustaadid" (truu mõisateenija tänamatu saatus). Vilde lapsepõlv oli üldiselt muretu mõisateenijate lapsed mängisid alati koos suurtel mõisaaladel. Ainus ebakõla seisnes parunipoja Dodo (või Toto) õeluses, mida ta rakendas nii tööliste laste kui ka tööliste endi kallal ,,Minu esimesed triibulised". See lugu ei põhinevat täpselt siiski päris elu sündmustel. Mõisast hankis ta ka materjali ka ,,Mahtra sõja" kirjutamiseks (karistussalk mõisas).
Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu.(4) Isa Jüri Vilde oli tagasihoidlik, suure kohustustundega, teenistuses viimseni aus mees, kuid sundijaks liiga pehme iseloomuga. Kuivõrd Vildele tema isa mõisaorjuse vaevad südamesse läksid, paistab novellist "Kupja Kaarli adjustaadid". Ei ole vist keegi läbituntumalt käsitlenud mõisateenija, eriti truu mõisateenija ja tänamatut saatust. Ema Leenu oli elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Tal tulnud mõneti lepitada perekondade tülisid ja ta juhtunud mõnedki noored paari. Aga ta oli väljas ka oma õiguste eest. Leenule polevat põrmugi meeldinud abikaasa alistuvus mõisnikule. Kirjanik nimetab end ema universaalpärijaks. Emalt pärinevat tema püsimatus, luulelembus, ning fabuleerimisvõime. Ema
Asunud aidamehe kohale, pääses Jüri Vilde n.-ö. mõisateenijate keskseissusse. Aidamees asetses teenistusredelil kupjast, talimehest ja kutsarist kõrgemal, kuid madalamal kui valitseja, viinameister ja kirjutaja. Isa Jüri Vilde oli tagasihoidlik, suure kohustustundega, teenistuses viimseni aus mees, kuid sundijaks liiga pehme iseloomuga. Kuivõrd Vildele tema isa mõisaorjuse vaevad südamesse läksid, paistab novellist "Kupja Kaarli adjustaadid". Ei ole vist keegi läbituntumalt käsitlenud mõisateenija, eriti truu mõisateenija ja tänamatut saatust. Ema Leenu oli elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Tal tulnud mõneti lepitada perekondade tülisid ja ta juhtunud mõnedki noored paari. Aga ta oli väljas ka oma õiguste eest. Leenule polevat põrmugi meeldinud abikaasa alistuvus mõisnikule. Kirjanik nimetab end ema universaalpärijaks. Emalt pärinevat tema püsimatus, luulelembus, ning fabuleerimisvõime
Sinna jäävad nad kuni revolutsioonilste sündmuste puhkemiseni Tartus. Eduardi ja Linda õnnelik abielu kestab kuni Eduardi surmani. 23 10) Kokkuvõte Refereerimise käigus kaks püstitatud küsimust said vastuse. Vilde lapsepõlv on paljuski mõjutanud tema loomingut ja loomingu arengukäiku. Ta on kasutanud palju autobiograafilis andmeid teoste kirjutamisel. Nii on valminud näiteks novell ,,Kupja-Kaarli adjustaadid", ,,Minu esimesed ,,triibulised" " , ,,Mäeküla piimamehe" tegelaste aluseks on kunagi eksisteerinud inimesed, sündmuste ja keskkonna kujutamiseks on ta valinud reaalsed kohad lapsepõlvest ning paljude teiste novellide ja jutustuste põhjal näeme tihedat seost kirjaniku, tema elu ja lapsepõlve vahel. Juba lapsepõlves vaevas noor Vilde oma pead sellega, miks on osad inimesed teistest võrdsemad ning miks osadel on teiste üle suurem võim. Nii on
annaabi.ee 
