Visatakse välja tautoloogilised kohad, asendatatakse kahesõnalised verbid, tõmmatakse maha umbmäärased tühisõnad, lauselühendid asendatakse üksiksõnadega, visatakse välja mõttekordused, tõmmatakse maja reporteri järeldused, visatakse välja puhttekstuaalsed lõigud. Info kustutamise puhul võetakse välja info, mida toimetaja peab üleliigseks. Jäetakse välja aja ja kohamäärused, nimisõnafraasides jäetakse välja adjektiivne või numbreid, jäetakse ära detailid vanuse, elukutse, rahvuse kohta ning kui lugu keskendub sellele pigem, et mis juhtus, siis jäetakse ära isiku nimi, sündmuskoht jne. lühendatud lugu tuleb hiljem üle lugeda, et ta põsib koos, on arusaadav ning annab selge ja täieliku pildi sündmustest. Värskendamine Uudis kirjutatakse ümber, et seda värskendada. Värskendatakse neid lugusid, mis kirjutati eile ja mis lähevad homme lehte. Selleks on mõned põhitegevused:
kuulub kellegi teise võimu alla. Asesõnad Käändsõnad: Substantiivid nimisõnad Adjektiivid omadussõnad Pronoomenid asesõnad Numeraalid arvsõnad 1) Substantiivne kasutus: Hic scribit see mees tema kirjutab siin Illa legit (too naine seal taga teeb) ta teeb Is accusat ta süüdistab Aliquis scribi keegi isik 2) Adjektiivne kasutus: Haec lex bona see praegune hea seadus Illud tempus too aeg; Abl. Illo tempore praegusel ajal; hoc tempore sel ajal Quaedam lex mingi seadus Arvsõnad Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad: mitu? Kui palju? 2) Järgarvsõnad: mitmes? 3) Jaotusarvsõnad: mitmekaupa? 4) Määrsõnalised arvud: mitu korda? 18 88 duode kaks vähem 19 89 unde üks vähem Aasta 2014 MMXIV
indefiniitne pronoomen ,,üks". Enamik modifitseerijaid asub nimisõna ees: 1) demonstratiiv (see mees), 2) adjektiiv (vana mees), 3) loendaja (kaks meest), 4) kesksõna (jalutaV mees), 5) genitiiv (venna raamat), 6) osa obliikvakäänete substantiivi modifitseerijaid (puuST maja, nokaGA müts). On ka järelsõnu, aga need võtavad adverbiaali kuju (uks korterisse, tüli sõbraga). Adjektiivne modifitseerija ühildub noomeniga nii käändes kui arvus, v.a terminatiivis, essiivis, abessiivis ja komitatiivis (suure_ koeraGA), kus ühildub ainult arv ja adjektiiv püsib genitiivis. Loendavate sõnade ehitus sarnaneb slaavi keeltega. Eesti arvsõnadel on kaks käitumisviisi: 1) kaks, mitu, hulk, 2) üks, kõik, kumbki, iga, mõni. Komparatiivi märgitakse partikliga ,,kui" või elatiiviga. Eesti keeles on nii ees- (PIKI jõge) kui järelsõnalised fraasid (jõulude AJAL)
näljahädade, sõdade ja epideemiatega). • Mitmed evolutsiooniteooriaga sarnased käsitlused teiste mõtlejate poolt. Darwini evolutsiooniteooria põhipostulaadid: - Järeltulijaid toodetakse rohkem kui ellu jääb. - Ellu jäävad olelusvõitluses paremini adapteerunud (esinevad individuaalsed erinevused). - Looduslik valik – keskkonnaga paremini kohanenud jäävad püsima. - Adaptiivsed omadused – adjektiivne kohanemine keskkonnaga. - Evolutsiooni eesmärgitus – võib olla ka taandareng kui keskkond seda nõuab. - Inimese erinevus loomast kvantitatiivne – loomade uurimine on kasulik. - Muutis traditsioonilist käsitlust inimesest ja tema kohast looduses ja universumis. - Arengupsühholoogia, loomapsühholoogia, psühhobioloogia, õppimisteooriad, võrdlev psühholoogia, individuaalsete erinevuste mõõtmine, käitumuslik geneetika on otsesed
annaabi.ee 
