kompleksed raktsioonid, ideaalse -läbisegamise puhul reaktoris:- kontsentratsioonid -peavad rahuldama siis võrandit - et reaktsiooni -standardse soojusefekti H° ( temp-l Eksotermilise pöörduva reaktsiooni adiabaati--lisel -näiteks AB+C, AD+E, B+DF+C (näiteks
tähtaimate meteoparameetrite jaotuse vähemalt 10-12 km või isegi 20km kõrguseni . Saadetakse sond tavevasse ja tehakse diagram. 1 üks jam Harkus . Diagrammile joonestatakse temperatuurikõver ( punane nn stratifikatsioonikõver) ; kastepunktikõver (harilik pliiats või katkendlik joon ) ; märja adiabaadi kõver ( harliku pliiatskiga , pidev joon , nn olekukõver) Temperatuurikõvera alguspunktist tõmmatakse esimene abijoon üles vasakule piki kuiva adiabaati, kastepunktikõvera alguspunktist tõmmatakse teine abijoon üles paremale piki isogrammi, abijoonte lõikepunkt annab kondensatsiooninivoo, edasine temperatuurimuutus kõrgusega on märgadiabaatiline; kondensatsiooninivoo määrab ligikaudselt pilvede alumise piiri kõrguse, pilvede alumina piir on harilikult kondensatsiooninivoost 50100 m kõrgemal; abijoonte lõikepunktist joonestatakse märgadiabaat, mis iseloomustab edasist, kondensatsiooninivoost kõrgemal toimuvat
1 = 0 : 2 = 2 (i1-i2) , (112) Gaasi massiühiku entalpia muutust i1-i2 = i saame määrata võrrandi (65) abil. Kiiruse arvutus valemi (112) järgi lihtsustub, kui entalpia langust i määrata diagrammil koordinaatides i-s. Parameetrite p1 ja s1 järgi leitakse diagrammil punkt 1, mis iseloomustab gaasi algolekut (joonis 22 ), ning vastav entalpia i1 väärtus. Seejärel liigutakse piki adiabaati (joon 1-2) kuni ristumiseni rõhu p2 joonega (punkt 2) ning leitakse i2 väärtus. Joonis 22. Entalpia muutuse määramine is-diagrammil. Määrates nüüd erinevuse i1-i2 = i ja pannes selle valemisse (112) leitaksegi voolamise kiirus. Voolamise kiirust saame leida ka rõhkude vahe abil kanali kahes ristlõikes võrrandi (105) abil: 22 = 2l0 + 12 , (113)
26) CV Eelmine valem võtab sel juhul kuju pdV Vdp 0 . Korrutame tulemuse läbi suurusega V 1 , mis annab meile täisdiferentsiaali pV 1 dV V dp d V p 0 . Integreerimine annab adiabaatilise protsessi võrrandi Q 0 pV const . (9.27) Kui kujutada vastavalt saadud võrrandile adiabaatilise protsessi graafikut (adiabaati) Vp- teljestikus, siis 0 tõttu gaasi kokkusurumisel kasvab rõhk kiiremini kui isotermilise protsessi korral. Selle põhjuseks on, et adiabaatilisel kokkusurumisel ei jää gaasi temperatuur konstantseks nagu isotermilisel kokkusurumisel, vaid tõuseb samuti. Sellepärast suureneb ka rõhk kiiremini. isoterm adiabaat 15 9
annaabi.ee 
