............................................................................. 6 SISSEJUHATUS Paljud meid igapäevaselt ümbritsevad esemed on valmistatud polümeeridest ühenditest, kus suhteliselt väikesed (lühikesed) korduvad moodustavad suuri (pikki) ühikud makromolekule, nagu polüpropüleen või polütetrafluoroetüleen (teflon). Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeermaterjale: plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid. Nimetus polümeer viitab sellele, et molekul koosneb paljudest lihtsatest korduvatest osadest, mida nimetataksegi korduvateks ühikuteks. Polümeeri sünteesi lähteained, mis muutuvad reaktsioonil korduvateks ühikuteks, kannavad nimetust monomeerid. Oligomeer, vahel ka prepolümeer, on väikesest arvust korduvatest ühikutest koosnev polümerisatsioonireaktsiooni vaheühend (3).
sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ehk elementaarlülidest. Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. NB! Kõik plastid on polümeerid, aga kõik polümeerid ei pruugi ollaplastid (kummid, liimid, pinnakattematerjalid) Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeertooteid: Plastmassid (polümeerid, mida saab valada) Kiud Elastomeerid (kummid) Liimid (adhesiivid) Pinnakattematerjalid Komposiitmaterjalid Päritolu järgi: Looduslikud- nt. tselluloos, kautsuk, vill, puuvill, nahk jne. Modifitseeritud looduslikud- struktuur säilib peale keemilist töötlemist. Nt. Viskoos (toodetakse puidu tselluloosist) Sünteetilised- naftast, kivisöest, maagaasist Peaahela kuju järgi: Lineaarne Hargnenud Ristsillatud Takerdunud Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla gaasilises olekus, sest
siis on tegu juba polümeeriga. 18.Polümeermaterjalid põhitüübid (tabel konspektis lk10) 1)Plastid kompaktplastid, kiled, vahtplastid, komposiidid 2)Kiud *Sünteetilised(tekstiil, koord, polüester, polüamiid) *Modifitseeritud tselluloos (tekstiil) *Looduslik(puuvill,siid, vill) 3)Elastomeerid *Sünteetilised (alkadieenid(auto rehv), polüuretaanid, polüsiloksaanid) *Looduslikud (Hevea brasiliensis) 4)Adhesiivid, pinnakatted, sideained liimid, lakid, värvid, sideained 19.Liimikihi dubleerimine Liim ja lahusti pannakse paberile, lahusti aurub ning siis pannakse paber liimikihiga vahule (nt PU-vaht). Seejärel paber eemaldatakse ja PU-vaht fikseeritakse. See ongi liimikihi dubleerimine 20.Toote plakeerimine See tähendab mingi toote, nt pleki, traadi, torude jt metalltoodete katmist teise metalli või sulami kihiga rakendades valtsimist, valamist keevitamist või pealesulatamist 21
Polümeerid on kas looduslikud (nt. merevaik, tselluloos, tärklis) või sünteetilised (paljud plastmassid) materjalid, millel on erinevad omadused ja kasutusalad. Polümeerid: kõrgmolekulaarsed ühendid (molaarmass 2000- 2 000 000). Makromolekulid on üles ehitatud madalmolekulaarsetest ainetest- monomeeridest. Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeertooteid: Plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid, komposiitmaterjalid. Päritolu järgi: Looduslikud- nt. tselluloos, kautsuk, vill, puuvill, nahk jne. Modifitseeritud looduslikud- struktuur säilib peale keemilist töötlemist. Nt. Viskoos (toodetakse puidu tselluloosist). Sünteetilised- naftast, kivisöest, maagaasist. Liigitus peaahela kuju järgi: Lineaarne, Hargnenud, Ristsillatud, Takerdunud (ruumiline). Polümeeride omadused sõltuvad
Polümeerne molekul- suhteliselt väikesed (lühikesed) korduvad ühikud, mis moodustavad suuri (pikki) makromolekule, nagu polüpropüleen või polütetrafluoroetüleen (teflon). Polümeer- on aine (materjal), mis koosneb paljudest erineva pikkusega polümeersetest molekulidest, mille vahel toimivad füüsikalised koosmõjud. Polümeermaterjal- Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeermaterjale: plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid,komposiitmaterjalid. 37. Ennustage, mis tüüpi polümeeri antud monomeer võib moodustada. Määrake kindlaks polümeeri moodustav elementaarlüli. Polümeeri sünteesi lähteained, mis muutuvad reaktsioonil korduvateks ühikuteks, kannavad nimetust monomeerid. Kas liitumispolümeeri- Liitumispolümerisatsiooni produkt on korduvatest ühikutest koosnev polümeer, nt polüetüleen -(CH2-CH2)n-.
Selliseid väetiseid ei ole soovitatav kasutada happelist pinnast eelistavate taimede väetamiseks, kuna taoliste väetiste kasutamine muudab mulla rekatsiooni neutraalsemaks. Füsioloogiliselt neutraalsed väetised on sellised väetised, millest taimed kasutavad toiduna ära nii aniooni kui ka katiooni. Selliste väetiste kasutamine mulla reaktsioonile mõju ei avalda. Füsioloogiliselt neutraalsed väetised on näiteks kaaliumnitraat, ammooniumnitraat. 11.1 Liimid Liimid e. adhesiivid on materjalide ühendamiseks kasutatavad ainete segud. Lahustid. Põhieesmärgiks on saada adhesiivsete omadustega vedel liim. Kasutatakse orgaanilisi lahusteid (alkoholid, ketoonid, estrid) ja ka dispersioone vees. Tähtis on lahusti polaarsus ja lendumise kiirus. Kõvendid on ained, mis liimainele lisatuna reaktiveerivad liimi kõvenemisprotsessi reageerides liimainega. Tüüpiliselt toimub reaktsioon liimaine ja kõvendi funktsionaalsete rühmade vahel.
ettevõtetes ja firmades. Tekstiilitehnoloogias kvalifitseeritakse kasutatavaid kemikaale samade põhimõtete järgi nagu keemiaski. · happed; · alused; · oksüdeerijad; · taandajad; · tärklised. Nii happed kui alused võivad olla nii oksüdeerijad kui redutseerijad taandajad. Sõltub, milline on teine reageeriv aine. Aineid klassifitseeritakse ka nende kasutamise eesmärkide põhjal: 1. Pleegitajad. 2. Pehmendajad, 3. Tihkestid, 4. Adhesiivid, 5. Leegi tõkesti, 6. Pindaktiivsed ained. Kindlasti tuleb arvestada, et erinevates olukordades võib üks ja sama keemiline ühend olla erinevas rollis (funktsioonis). Näiteks võib aine olla nii määrdeaine kui ka pehmendaja, olla dispergent, abiaine värvimisel jne. Paljud keemilises tekstiilitehnoloogias kasutatavad ained on tegelikult segud erinevatesse aineklassidesse kuuluvatest ainetest, mille on kokku pannud tootja