a. asustatud Peterburi Kunstide Akadeemia, mis 19.saj. keskel oli muutunud ametlikku kunsti kindluseks. Vastukaaluks akadeemia konservatismile tekkis elulähedane demokraatlik kunstikäsitlus. Eriti silmapaistvaid tulemusi saavutati maalikunstis. Demokraatliku suuna suurimaks meistriks raidkunstis sai aga M. Antokolski (1847-1902), kes lõi jõulisi, sügavalt psühholoogilisi kujusid. Kui Adamson alustas Akadeemias õpinguid oli opositsioon vaibunud, ent rahu ei olnud saavutatud. Noorel Adamsonil tuli eelkõige võidelda suurte majanduslike raskustega, tasuta ulualust leidis ta Akadeemia pööningul ja toitus esialgu einelaual saadavast teest ning kaaslaste poolt antud leivast. Rasked elutingimused ei kõigutanud teda, päeval ta õppis, õhtul istus hilisööni raamatukogus ja täiendas oma teadmisi ja silmaringi. Pingutusi kroonis edu. 1876. aastal ergutati Adamsoni preemiaga büsti eest ,,Anatoomia". Ta sai kiitva hinnangu oma õpingute eest skulptuuriklassis. 1877
Asutati Eesti Aleksandrikooli komiteed ning Eesti Üliõpilaste Selts. Loodud seltsid ja organisatsioonid suurendasid ühtekuuluvustunnet ning aitasid samuti kaasa organiseerimisoskuse tekkimisele ja paranemisele. Eesti Aleksandrikooli komiteed (nimi Aleksander I auks) loodi 1860.-1870. aastatel. Eesti rahvusliku liikumise kõige kandvamaks juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Pulleritsu külakooli õpetajal Jaan Adamsonil tuli mõte rajada emakeelne kool. Et kooli loomist saaks ellu viida, loodi Eesti Aleksandrikooli komiteed. Eestvedajateks olid Hurt, Jannsen, Kölner ning Adamson ise. Komiteede eesmärgiks oli koguda raha eesti keelse kooli loomiseks kreiskooli tasemel, kuna valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Korraldati näitusi, konsterte ja näitemänge. Kooli ehitamiseks vajalik summa saadi kokku ning Põltsamaa külje alla Kaarlimõisasse osteti maja.
eemaldamist. Ainuke pahe, mis sellel ajalehel oli, oli see, et nad kiritiseerisid kirikut ja religiooni iseennast. Tänu sellele läks ta tülli J.Hurda ja tema poolehoidjatega kuna nemad olid suured kirikutoetajad. Sellega tekkis rahvuslikus liikumises suur lõhe.(S.Õispuu 1992) 8 3.ÄRKAMISAJA TÄHTSAMAD SÜNDMUSED 3.1. 19. sajandil 3.1.1. Aleksandrikool 1860. aastal tekkis J. Adamsonil ja H.Wühneril idee luua Aleksander 1 auks, kui rahva vabastajale, kõrgem eesti õppekeelega kool- nn. Aleksandrikool. (S.Õispuu 1992) Selle eesmärgiks oli luua koole, kus oleks eestikeelne haridus. Selle rajamiseks korraldati palju kontserte, korjandusi, näitusi, etendusi ning üle eesti palju abikomiteesid. Üritust juhtis 1871.aastal Tartus loodud Peakomitee. ( S.Õispuu 1992) Vaatamata kõigile korraldustele ja ideedele, kukkus Aleksandrikooli loomise ettevõte läbi.
Temast saab aastaks 1940 selline mees, kes juhib Eesti nukuvalitsust. Barbarus on eksperimenteerivas luules kaalukamaid juhtumeid, aga kui nurgelistest meestest kedagi veel kõrvale panna, siis muidugi noor Erni Hiir ("Ohverdet konn"). August Alle Hiir hakkas hiljem ajastu nõuetega kaasa võnkuma ja see muutus isegi tragikoomiliseks. Hiir läheb kaasa Nõuk võimuga. Murdeluule Hendrik Adamson 1919 "Mulgimaa" Artur Adson rahvalikku alget peab ka rõhutama, aga kui Adamsonil on mingisugust rahvalikku mahla ja ähmast auru, siis Adsonil on rohkem literaarsust ja õpitut sentimentaalset stiili, mis seostub tihti ka lapsepõlve teemadega. See saab ka võrukeelse luule standardiks. Johannes Semper 1917 "Pierrot" Semper on pr kult vahendaja, psühhoanalüüsi vahendaja. Teatavat rolli märgib see ka värsiloomingus. Kui Stalini ajad mööda saavad, jõuab ta ka päris asjalikku kirjutada. Valmar (Vilmar) Adams Debüteerib venekeelse autorina
annaabi.ee 
