Scottile, kes oli lõunanaba-retke nimel teinud tööd juba kümmekond aastat, ei olnud maakera alumine ots sugugi Amundseni algsetes plaanides. Varsti pärast naasmist kirja pandud ülevaates lõunapooluse- retkest kirjutas ta: «Olen parem aus ja tunnistan otse, et ei tea ühtegi meest, kes oleks sattunud oma unistuste eesmärgile nõnda diametraalselt vastupidisesse kohta. Põhjapoolus oli mind köitnud lapsepõlvest saadik ja ometi olin ma siin, lõunapoolusel. Kas saab midagi absurdsemat ette kujutada?» Siiski võib arvata, et see läbimõeldus on tagantjärele pisut ilustatud. Oma meenutustes ei maini Amundsen, et esimese katse naba poole teele asuda tegi ta juba 8. septembril, mil polaartalvepuhkuselt naasev päike vaid mõneks minutiks üle horisondi kerkis. Õige pea tabasid rühma aga torm ja käre külm, mis sundisid otsa ringi pöörama. Amundsen kihutas tagasiteel teistel eest, mille tõttu jäid paar rühma liiget telgi ja
peale võtta. Absurdsuse kangelane on Sisyphos. Jumalad andsid talle karistuseks mitte kunagi teostatava ülesande. Aga sellel hetkel, kui ta teadlikult oma kaljukamaka juurde tagasipöördub, et oma piina uuesti alustada on ta oma saatusest siiski üle. ,,Ei ole saatust, mis poleks põlgusega ületatav... Ta teeb saatusest endale inimliku võimaluse, mis inimeste endi vahel tuleb korraldada." Kuna väljaspool inimest ja maailma ei saa olla midagi absurdsemat, jääb püsima väärtus, mida absurdne ei saa eitada, ilma et ta iseennast kaotaks, see on elu ise. Inimese põhiliseks hoiakuks on seega astumine igasuguse absurdi vastu omaenese identiteedi nimel. Inimene ise hoiab omaenda mõttest kinni. Ta teab, et seda ei suuda miski hävitada. 4 ,,Sisyphose müüdis" olevatest arutlustest : Absurd ja enesetapp - ,,On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp
kohanemisvõimeliseks. Carroli kireks on ka sõnamäng, mida Alice'i raamat lugeja rõõmuks kuid Alice'i enda segaduseks väga palju esineb. Mängud toovad tihti esile mõningad vasturääkivused või libistuskohad keeles üldiselt ning eriti inglise keeles. Raamat toob välja keele valud ja eelised. Keel on rõõmu ja kohanemise allikas; kuid see võib olla ka suure segaduse allikas. Pentsiku loogika töö Imedemaal on nõutuks tegev. Iga olevus on võimeline õigustama ka kõige absurdsemat käitumist ning nende argumendid nende endi jaoks on tihtipeale küllaltki keerulised. Nende veider arutluskäik on ka teine rõõmu allikas lugejale ning väljakutse alice'ile. Ta peab õppima eristama ebatavalist loogikat ja täielikku mõttetust. 14. Milliseid koomikavõtteid kasutab R.Kipling oma muinaslugudes? R.Kipling kasutab oma MUINASLUGUDES situatsioonikoomika võtet (põhineb tegelaste asetamisel naljakatesse olukordadesse) ja karakteri/ tegelaskoomika võtet (põhineb
rohkem kohanemisvõimeliseks. Carroli kireks on ka sõnamäng, mida Alice’i raamat lugeja rõõmuks kuid Alice’i enda segaduseks väga palju esineb. Mängud toovad tihti esile mõningad vasturääkivused või libistuskohad keeles üldiselt ning eriti inglise keeles. Raamat toob välja keele valud ja eelised. Keel on rõõmu ja kohanemise allikas; kuid see võib olla ka suure segaduse allikas. Pentsiku loogika töö Imedemaal on nõutuks tegev. Iga olevus on võimeline õigustama ka kõige absurdsemat käitumist ning nende argumendid nende endi jaoks on tihtipeale küllaltki keerulised. Nende veider arutluskäik on ka teine rõõmu allikas lugejale ning väljakutse alice’ile. Ta peab õppima eristama ebatavalist loogikat ja täielikku mõttetust. 14. Milliseid koomikavõtteid kasutab R. Kipling oma muinaslugudes? 7 R
annaabi.ee 
