a) funktsiooni positiivsus- ja negatiivsuspiirkond; 1 b) argumendi x väärtused, mille korral y . 4 35. (16.05.2008, I, 15 punkti). 1) Lihtsustage avaldis cos 2 x sin 2 x tan x cos x . 2) Joonestage funktsioonide f x cos x ja g x cos 2 x graafikud lõigul 0;2 ühes ja samas teljestikus ning leidke graafikute lõikepunktide abstsissid. 3) Leidke osa 2) joonise abil argumendi x väärtused lõigul 0;2 , mille korral g x f x . 36. (16.05.2008, II, 15 punkti). 1) Lihtsustage avaldis cos2x sin 2x tan x sin x . 2) Joonestage funktsioonide f x sin x ja g x sin 2 x graafikud lõigul 0;2 ühes ja samas teljestikus ning leidke graafikute lõikepunktide abstsissid. 3) Leidke osa 2) joonise abil argumendi x väärtused lõigul 0;2 , mille korral f x g x . 37. (02.06.2008, T, 15 punkti).
= t/m3 . Tähiseks on . Ujuvusjõud mõjub püstsihis üles ja on 9 2. Laeva ujuvus rakendunud laeva veealuse osa ujuvuskeskmesse B (i.k. buoyancy , vene- keelses kirjanduses siiani C, mis on IMO poolt nüüd kohustuslik tegurite tähis, kuigi lühendina on kasutusel sobiv ). Raskuskeskme G ja ujuvuskeskme B koordinaate iseloomus-tavad: abstsissid, s.t. XG ja XB väärtused enamikel juhtudel on negatiivsed; ordinaadid, s.t. YG ja YB 0 väärtuse ligidased; aplikaadid, s.t. KG = (0,5...0,8)D ja KB = (0,5...0,6)T; kaubalaevade KG > KB vastasel juhul tekib ülipüstuvus. 2.2. Laeva tasakaalutingimused Laeva tasakaal määratakse kahel tingimusel: laeva raskusjõud peab olema võrdne ujuvusjõuga , mass aga võrdne laeva poolt väljatõrjutud vee massiga; W = = See on ujuvusvõrrand.
4 1 otstarbekas joonestada abisirge y 1 (I) või y (II) ning leida vastava abisirge ja sinusoidi 4 lõikepunktide abstsissid. Sinusoidi ja sirge lõikepunktide abstsissid saab ka arvutada, lahendades võrrandisüsteemi #y 0,5 cos x #y 2 sin x + " (I) või " 1 , !y 1 +! y 4 arvestades, et 0 x 2 . III Kui plekitahvel keevitatakse toruks mööda pikemat külge, siis saadud silindri kõrgus on võrdne
43 Joonis 23 Küsimus 15. Tsentrifugaalpumpade rööp- ja jadaühenduse karakteristikud. Pumpade rööpühendus Pumpade kogujõudlus võrdub ühe ja sama surve juures töötavate pumpade jõudluse summaga. Pumpade koostöökõvera H(Q)I+II saamiseks tuleb üksikpumpade H(Q) -tunnusjooned H(Q)I ja H (Q)II rõhtsuunas liita (s.t. liita samale ordinaadile H vastavad abstsissid Q ). Ühiskõvera ja võrgutunnusjoone lõikumispunkt määrab pumbasüsteemi tööpunkti ja jõudluse H(Q)I+II. Pumpla kasuteguri määramiseks on tarvis leida iga pumba kasuteguri väärtus . Selleks tõmmatakse ühistööpunktist rõhtjoon lõikumiseni pumpade H( Q) - kõveratega . Nii saab kummagi pumba jõudluse ühistöös - QI ja QII H (Q) võrk H
1 + x2 2 di 1 x2 = . 1 + x2 2 Antud v~orrandist saame biruutv~orrandi x4 + x2 - 2 = 0, millest x2 = 1 v~oi x2 = -2. Teisel v~orrandil reaalarvulised lahendid puuduvad, esimesel on aga kaks lahendit x1 = -1 ja x2 = 1, mis on u ¨htlasi joonte l~oikepunktide abstsissid. Seega (5.3) t~ottu on joonisel 5.6 oleva k~overtrapetsi pindala 1 1 1 x2 x3 1 1 S=2 - dx = 2 arctan x - =2 - = - . 1 + x2 2 6 0 4 6 2 3 0 Edasi oletame, et k~overtrapets on u
annaabi.ee 
