üksnes seda, et ta on pelk teadvus, mis kõiki mõisteid saadab” (A 345 / B 404). Niisugune lihtne ettekujutus mina mõtlen “… peab saama saata kõiki minu ettekujutusi”, kuid teda ennast “ei saa saata enam ükski teine ettekujutus” (B 132). Niisiis, igasuguse sünteesi kõrgeima printsiibi all peab Kant silmas niisugust arutoimingut, mis on ühisena aluseks kõikidele muudele sünteesi vormidele. Selle kõrgeima printsiibi leidmiseks tuleb abstraheeruda seostamise erinevatest üksikvormidest ja tuua esile see, mis moodustab seostamise kui niisuguse põhitoimingu. Igasuguse sünteesi allikas on kätketud algupärasesse sünteesi, niisugusesse ühtsustloovasse seostamisse, mis eelneb kõikidele (empiiriliselt ja kategoriaalselt) määratletud seostamistele, olemata ise mõnest veel kõrgemast seostumisest sõltuv. Sellise põhitoimingu usub Kant leidnud olevat ettekujutuses “mina
Homo oeconomicust iseloomustab alati piiratud teadmine, mida ta aga juhul, kui see tundub talle kasulik, on võimeline otsimise ja õppimisega laiendama. *Stiimulid tekivad eelistuste ja piirangute mõjul, mida majandusanalüüs rangelt eristab. Muutused inimkäitumises taandatakse nii palju kui võimalik piirangutega määratud nähtavatele ja mõõdetavatele muudatustele. Nähtamatutest ja mõõdetamatutest eelistuste muutustest püütakse abstraheeruda. See käsitlusviis võimaldab püstitada teoreetilisi hüpoteese ja neid ka empiiriliselt kontrollida.Perekäitumine (Becker) - Arenenud riikides on toimunud viimasel sajandil naiste sisenemine tööturule arusaam naise rollist (naise käitumisreeglid) on muutunud.*Lapsed (õigemini nende kasvatamine) ehk hüvis y1 on muutunud seoses naise töö väärtustamisega suhteliselt kallimaks võrreldes teiste hüvistega (y2)
need ära süstematiseerida ja ära kasutada praktikas. Tõde on õige peegeldus inimteavuses, õige arusaam. See muutub pidevalt, on suhteline. Absoluutsed tõed on üldjuhul primitiivsed. Ühiskonnateaduste probleem absoluutseid tõdesi on väga vähe. Et teada saada, kas asi on õige, tuleb selgeks teha, KUS see asjaolu võib õige olla. Ühiskonnateadused teevad lihtsustatud mudeli. Panna kõige olulisem mudelisse, mitteolulisest abstraheeruda (loobuda). Kas me teame mis on kõige olulisem? Kui midagi olulist jäi mudelist välja, tekib viga. Vea tekkimine on tõenäoline, aga tuleb teha nii, et vea suurus ei ole nii suur, et ta segaks tulemust. Mudelid olulised ja mitteolulised seosed. Mudelite tegemisel ei teata alati, mis see OLULINE on. Mudelite juures oluline must kast teame mis sisse läheb aga ei tea miks tulemus, mis välja tuli, just selline on. Inputs outputs
SENSUALISM -- tunnetuse allikaks on meelte, tajude andmed. (Meelelise ja ratsionaalse vahekorra probleem sai alguse Parmenidesest (6.-5. s. e.m.a.)). FRANCIS BACON (15611626) Esimene empirist. Põhiteos ,,Uus organon", mille vastandas Aristotelese loogikaalastele töödele, mis olid kokku võetud nimetuse ,,Organon" (eesti keeles ,,tööriist") all. Vaen Aristotelese mõtlemise vastu. Bacon väitis: ,,Parem on jaotada loodus osadeks, kui abstraheeruda." (Viitas seejuures Demokritosele.) Propageeris teaduse tekkimist. Tema seisukohti iseloomustab loosung ,,Teadmine on jõud!". Iidolite õpetus: iidolid (koopa-, soo-, turu- ja teatri-iidolid) segavad maailma tunnetamist: · Sooiidolid -- tulenevad kogu inimkonna eksimustest. · Koopaiidolid -- tulenevad üksikute inimeste eksimustest. · Turuiidolid -- põhinevad keele võimul inimeste üle. Usutakse määratlemata, mitmetähenduslikke sõnu.
annaabi.ee 
