Rorty – transts meetod on midagi sellist Kanti käsitluses, kes privilegeerib filosoofi teiste ees. Post-filosoofiline kultuur oli selline, kus oli võrdõiguslikkus jne. Sellises kultuurises selline pretensioon ei sobi. Habermas ütleb, et filosoofia peaks olema ratsionaalsuse kaitsja. Kui filosoof on kohahoidja ja interpreet, siis filosoofia ka seda suudab. See oleks modernismi edasi kandmine. Transendteeriv jõud – transenteerima, kogemuse piiri ületamine. Abstraheerides on see midagi „väljapoole astumine“. Rortyga seoses tuleks meenutada, et me ei saa keelest välja tulla, s. t. Rorty seisukohalt ei saa transensteerida keeli. Habermas ütleb, et kui see nii on, siis me ei saa rääkida ei tõest ega tingimatusest. Tõde eeldab, et on võimalik keelest välja astuda. See tähendab, et jutt on samast realismist. Ratsionaalsus kätkeb endas olulise komponendina realismi – keelelised sõnavarad jne saavad ikka kontakti tegelikkusega, et saada teada, kas
raskusi tekitanud kriteeriumi leidmine, mille alusel saaks kindlaks teha, kas antud isiku käitumise ja kahjuliku tagajärje vahel on põhjuslik seos. Probleem on selles, et kui asuda seisukohale, et kahjuliku tagajärje põhjuseks on kõikide faktide kogusumma, millest see tagajärg on tingitud, siis ei saaks üldse kõnelda sellest, et antud isiku tegevus põhjustas antud tagajärje. Seepärast on vaja tuvastada kausaalse seose olemasolu või puudumine kahe konkreetse fakti vahel, abstraheerides neid fakte muude nähtuste vastastikuste seoste süsteemist. Ka siin taandub küsimus süülisusest sellele, et just antud tegu põhjustas ka vastava kindlalt piiritletava kahjuliku tagajärje ja õiguserikkumise. Küsimuses, kuidas tuvastada seda, millal ning millises mahus on seejuures õigusvastase teo toimepannud või kohustist rikkunud isik õigusnormis sätestatust tulenevalt vastutav põhjustatud tagajärje eest, ollakse tsiviilõiguses eri meelt.
üldtermin ,,inimene“ rakendub igale inimesele. Üldtermin võib viidata mingile omadusele ja samas ta ei välista teisi omadusi ega viita teistele omadustele. Nt üldtermin ,,punane“" rakendub kõigile punastele asjadele, ka mu sõbra punasele autole, ega välista, et autol puudub tagaluuk või on nahksisu. Kui teised omadused oleks välistatud, siis ei oleks võimalik öelda ka seda, et auto on punane, vaid üksnes seda, et punane on punane. Ent mõtlemises võin ma abstraheerides luua üldmõiste ,,punane“, mis haarab kõiki punaseid objekte, ja ma näen punasuse poolest neid ühesugustena, senikaua kui need objektid on punased. Ja see mõiste jääb alles ka siis, kui maailmas on alles üksainus punane asi või mitte ühtegi enam. Mõtlemise seisukohalt ei kuulu mammut ja elevant erinevatesse klassidesse ainult selle tõttu, kui palju nende esindajaid parasjagu elus juhtub olema. Teisiti öeldes: üldtermin võib rakenduda paljudele objektidele, ent need objektid
,,inimene" rakendub igale inimesele. Üldtermin võib viidata mingile omadusele ja samas ta ei välista teisi omadusi ega viita teistele omadustele. Nt üldtermin ,,punane"" rakendub kõigile punastele asjadele, ka mu sõbra punasele autole, ega välista, et autol puudub tagaluuk või on nahksisu. Kui teised omadused oleks välistatud, siis ei oleks võimalik öelda ka seda, et auto on punane, vaid üksnes seda, et punane on punane. Ent mõtlemises võin ma abstraheerides luua üldmõiste ,,punane", mis haarab kõiki punaseid objekte, ja ma näen punasuse poolest neid ühesugustena, senikaua kui need objektid on punased. Ja see mõiste jääb alles ka siis, kui maailmas on alles üksainus punane asi või mitte ühtegi enam. Mõtlemise seisukohalt ei kuulu mammut ja elevant erinevatesse klassidesse ainult selle tõttu, kui palju nende esindajaid parasjagu elus juhtub olema. Teisiti öeldes: üldtermin võib rakenduda paljudele objektidele, ent need objektid
annaabi.ee 
