Pärast reovesi filtreeritakse Neutraliseerimine Happelise reovee korral: Filtreerimine läbi lubjakivi (CaCO3) kihi Lubja (CaO) lisamine Seebikivi (NaOH) või sooda (Na2CO3) lisamine Aluselise reovee korral: Süsihappegaasi (CO2) läbipuhumine Väävel- või soolhappe lisamine (H2SO4;HCl) Gaaside eraldamismeetodid Absorptsioon (gaasi neeldumine vedelikus või tahkises) Puhastusprotsess seisneb heitegaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega (absorbentidega) Selle tulemusel heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses Väävli kõrvaldamine Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääris saab vähendada: Väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist Vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine Väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine Vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest Lämmastikoksiidide vähendamine Põlemisõhu koguste vähendamine Põlemistemperatuuri alandamine
Katabolism kehaomaste ainete või vastuvõetud toitainete lammutamine. 11. Ainevahetuse määramise meetodid? Aine- ja energiavahetuse mõõdikuks on energiavahetus. Ainevahtuse taset saab mõõta otseselt ka kaudselt. Otseselt e direktselt mõõdetakse hea soojusisolatsiooniga ruumis asuva katseisiku äraantavat soojust mõõdetakse ruumis paiknevatest radiaatoritest läbi voolava vee temperatuuri erinevuste kaudu. Ruumi lisatakse hapnikku ja CO2 ning veeaur seotakse absorbentidega. Kaudne e indirektne kalorimeetria põhineb organismi kasutataud hapnikuhulga mõõtmisel, sest biol oküdats toimub hapniku kaasabil. Teades tarbitud hapniku hulka ja hapniku soojusväärtust, saame leida produtseeritud energia hulga. 12. Hapniku kalorekvivalent? E hapniku soojusväärtus (kJ/lO2) on soojushulk, mis vabaneb 1 l O2 kasutamisel bioloogilisel oksüdatsioonid. Selle arvuline väärtus sõltub oksüdeeritavast substraadist. 13. Hingamiskvotsient e. hingamissuhtarv?
kV alalisvoolu abil. Puhastusaste on üle 99% ja filter toimib ka alla 0,1 µm osakeste puhul. 7 8 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga - Homogeensest süsteemist gaasilise lisandi eemaldamine vedelikuga kontakteerumisel (gaasifaasist vedelfaasi siirdumine, lahustumine, neeldumine) o Füüsikaline kontakteerumine absorbentidega (vesilahustega) vaja on valida õige absorbent (vesi, lubjapiim, lubjakivi suspensioon, ammoniaakvesi, viskoossed õlid) orgaaniliste ühendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi vedelikke – ei tohi tekitada sekundaarset saastet Neeldunud komponendi võib absorbendist eraldada: puhtalt või kontsentreeritult
neutraliseerimiseks soovitatakse veistele söödaga manustada mitteasendamatut aminohapet tsüsteiini selles sisalduv tioolrühm neutraliseerib patuliini vatsas. Teised söötades olevad tiooliühendid nagu askorbiinhape ja feruliinhape ei kaitse vatsa mikrofloorat patuliini toime vastu (Jouany1 ja Diaz, 2011). Mükotoksikooside profülaktika järgmiseks sammuks oleks antioksüdantide kombineeritud kasutamine toksiini absorbentidega. Mükotoksiinide poolt tekitatud oksüdatiivsel stressil on oluline osa nii toitainete imendumise vähendamise, immunosupressiooni kui tsütotokilise toime tekkel ning antioksüdantide lisamine väldib vabade radikaalide negatiivset toimet nii soolestikus, plasmas kui 21 rakumembraanidel. Häid katsetulemusi on saadud vitamiini E ja seleeni kombineeritud kasutamisel
suurusega osakeste jaotust %-des segus. Enamasti on jaotus ebasümmeetriline, mida võib teatud lähenduses kujutada sümmeetrilise normaaljaotusena. 3. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Sorptsiooni all mõeldakse ülekandenähtust, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi (võib vaadelda lahustumisena) - absorptsioon või tahkesse faasi - adsorptsioon. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega (absorbentidega), mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi- kui ka vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna (absorbendi) vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi, mis seob hästi
annaabi.ee 
