instruktiivi, nt palja jalu ~ paljajalu, lehvivi hõlmu. Niisuguseid vorme ei saa tänapäeva keeles siiski täis- väärtuslikeks käändevormideks pidada, kuna neid saab moodustada ainult vähestest sõnadest. Nimetav kääne Nimetav on abstraktne kääne, mille põhifunktsiooniks on vormistada a) täisalust, nt Lind istub pesal. Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid: b) absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus; c) ütet, nt Võta end kokku, Juku; d) alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus. Kindlatel tingimustel (vt lähemalt SÜ 40–43) vormistab ta: e) täissihitist, nt Praht visati lõkkesse; f) täissihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Ootasin kolm päeva. Suusatasinviis kilomeetrit. Lisaks vormistab nimetav: g) eeslisandit, nt Küsige seda härra Tammelt; h) liitsõna täiendosa, nt kuldkell, sukkpüksid.
Eesti keeles on kaks kohakäänete sarja: sisekohakäänded ja väliskohakäänded. Sisekohakäänded on keeleajalooliselt vanemad ning väljendavad tänapäeva keeles kinnise ruumiga seotud kohasuhteid. Väliskohakäänded väljendavad avatud pinnaga seotud kohasuhteid. Nimetav kääne Nimetav on abstraktne kääne, mille põhifunktsiooniks on vormistada a. täisalust, nt Lind istub pesal. Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid: b. absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus; c. ütet, nt Võta end kokku, Juku; d. alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus. Kindlatel tingimustel vormistab ta: e. täissihitist, nt Praht visati lõkkesse; 2 f. täissihitise sarnast aja- või hulgamäärust, nt Ootasin kolm päeva. Suusatasin viis kilomeetrit. Lisaks vormistab nimetav: g
süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Nimetav on abstraktne kääne, mille põhifunktsiooniks on vormistada a) täisalust, nt Lind istub pesal. Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid: b) absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus; c) ütet, nt Võta end kokku, Juku; d) alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus. Kindlatel tingimustel vormistab ta: e) täissihitist, nt Praht visati lõkkesse; f) täissihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Ootasin kolm päeva. Suusatasinviis kilomeetrit. Lisaks vormistab nimetav: g) eeslisandit, nt Küsige seda härra Tammelt; h) liitsõna täiendosa, nt kuldkell, sukkpüksid.
Senised süntaksimallid olid kõik mittesümmeetrilise struktuuriga lihtlausemallid, kus juttu oli mingist "ühest asjast". Puhtparallelistlikes mallides on kõrvutatud või vastandatud "kaks eri asja". Nende vahel asub hübriidvormide rühm, kus mõistatusel on parallelistlik süntaktiline vorm, kuid sisuplaanis esitab teksti 1. pool "asja" ja 2. pool vastandab talle "sellesama asja osa" või millegi "asja juurde kuuluva", st. moodustab nn. absoluuttarindi. Sellised hübriidvormid (eriti siin toodud allrühmad B2a...c) on kogu rahvusvahelises mõistatusloomes ülitootlikud. Toome sellestki rühmast põgusalt liigitatud näiteid. B1. Topeldatud atributiivtuumad: kujundis "asjad" (anumad, töö- ja sõiduriistad, rõivad), hooned, rajatised: Lihane tõrs, raudne vits (sõrmus sõrmes); Must rätik, rohelised ääred (põld); Pisuke pajake, magus roake (pähkel); Valge vaat, punane pulk (hani); maastikuelemendid,
annaabi.ee 
