Mida väidab superpositsiooni printsiip? Too näide. - Superpositsiooni printsiip väidab,et väljad ei sega üksteist ning nende mõjud liituvad - Näiteks,et erinevalt ainelistest veejugadest saavad kaks valguskiirt teineteisest segamatult läbi minna. Mida väidab absoluutkiiruse printsiip? Too näide. - Absoluutkiiruse printsiip väidab,et puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega (sõltumata aineliste objektide omavahelisest liikumisest). - Näide: Michelson oletas, et kui Maakera tiirleb suure kiirusega (30 km/s) ümber Päikese, peaksid täpsed katseriistad suutma eristada olukordi, mil Maal asuv vaatleja liigub eetris levivale valgusele vastu või selle eest ära. Valguse kiirus on Maa liikumiskiirusest küll 10 000 korda suurem, kuid teadlased olid
magades tööd. Oma elu ühest päevast saan ma juba teada, et ilma füüsikata ei oleks mitte miski võimalik. Kuid selle päeva jooksul mõjutab füüsika mind veel rohkemgi. Näiteks kõik tajutavad ja ka nähtavad objektid minu ümber on ainelised objektid, aga ma puutun kokku ka väljaliste objektidega, näiteks erinevad hääled, mida ma igal pool kuulen. Lisaks sellele lähen ma kooli ja koolist koju, selle käigus ma liigun, aga ma ei saa näiteks mitte mingil juhul liikuda oma absoluutkiirusega, sest alati on ainelise objekti puhul võimalik kiiremini liikuda isegi siis, kui ma ise arvan, et see pole võimalik. Füüsika ongi osa minust, tegelikult kõigist inimestest. Ma saan nüüd veel kindlamalt väita, et füüsika on vajalik ja meie eludes tähtsal kohal, isegi siis, kui me sellele igapäevaselt ei mõtle. Pean tõdema, et tegelikult on füüsika osake meist ja see teebki selle teaduse veelgi huvitavamaks ja põnevamaks.
energia kahanemise suunas. Kivi kukub ikka allapoole Soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale Tõrjutuse printsiip- kaks veejuga ei saa teineteist segamatult läbida. Superpositsiooniprintsiip- mille järgi väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Absoluutkiiruse printsiip- puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega. Absoluutkiiruseks on valguse kiirus vaakumis. Klassikaline ja kaasaegne füüsika- *Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. *Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast -- mikromaailma kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast KAASAEGNE FÜÜSIKA
tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas.Kivi kukub ikka allapoole,Soojus kandub alati kuumemalt kehalt jahedamale Tõrjutuse printsiip- kaks veejuga ei saa teineteist segamatult läbida. Superpositsiooniprintsiip- mille järgi väljad üksteist ei sega ja nende mõjud liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks. Absoluutkiiruse printsiip- puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega. Absoluutkiiruseks on valguse kiirus vaakumis. Klassikaline ja kaasaegne füüsika- *Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. *Kaasaegne füüsika koosnebki kahest suurest teooriast -- mikromaailma kirjeldavast kvantmehaanikast ning aega ja ruumi käsitlevast relatiivsusteooriast Klassikaline ja kaasaegne füüsika - Klassikaline füüsika uurib makromaailma, kaasaegne aga mikro- ja megamaailma.
liikumisest. Aeg, ruum ja mass on klassikalises füüsikas absoluutsed. Kaasaegne füüsika ütleb kokkuvõtlikult, et kõik koosneb ainest ja väljast. Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Kaasaegne füüsika erineb klassikalisest tõenäosusliku mõtteviisi laialdase rakendamise poolest. 6. Mis järeldub relatiivsusteooriast aja, pikkuste ja massi kohta. Relatiivsusteooria järgi liigub absoluutkiirusega nullise seisumassiga objekt nullist erineva seisumassiga objekti suhtes. Kui erineva massiga kehi mõjutada sama jõuga, siis kasvab suurema massiga keha kiirus aeglasemalt. Mass sõltub liikumiskiirusest. Liikuvad objektid osutuvad võrreldes paigalseisvatega liikumissuunas lühenenuks (pikkuse kontraktsioon) ja liikuvad kellad aeglustunuks (aja dilatatsioon). 7. Kuidas on seotud omavahel mass ja energia.
Vektoriaalsed suurused- ruumilist suunda omav suurus ( kiirus ja jõud). Absoluutne aeg- sündmuse toimumise aega võrdlev aeg. MIKS SEE VALE ON? aeg pole siiski absoluutne ehk kõigi vaatlejate jaoks ühtmoodi toimiv! Erinevates olukordades tuleb kasutada aja erinevaid mudeleid! Üldprintsiip- looduskäsitluse alused. Absoluutkiiruse printsiip- seisneb selles, et valgus liigub mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega. Pauli printsiip- kehad ehk osakesed. Kaks keha ei saa olla samas kohas samal ajal. Superprositsiooniprintsiip- Väljad ei sega üksteist ja nende mõjud liituvad. Valgusprintsiip- Väljad liiguvad valguskiirusega Tõrjutuse printsiip- ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse. (kaks veejuga ei saa teineteist segamatult läbida). Atomistlik printsiip- nii ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. (mõlemal on olemas vähimad kogused)
(juustutükki lõigates ühel hetkel enam väiksemaks ei saa lõigata) Energia miinimumi printsiip- kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas.(soojus kandub alati kuumemalt külmemale kehale, kivi kukkub allapoole jne) Tõrjutuse printsiip- ainelisi objekte ei saa üksteise sisse panna ( õuna ei saa pirni sisse panna) Absoluutkiirse printsiip- puhalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega.( valguse liikumine- ei sõltu ka teistest) Superpositsiooni printsiip- väljad ei sega üksteist ja nende mõjud liituvad. (laserite läbimine üksteisest). Klassikaline füüsika uurib makromaailma nähtusi, aga relativistlik füüsika uurib aega ja ruumi. Massi ja energia samaväärsus: Einseteni teooria- mass ja energia on üks ja sama. Nad on ühe ja sama füüsikalise maailma-mateeria- kahe erineva avaldusvormi väljendused. Mass väljendab ainet ja energia väljendab väljasid.
· Sõnasta energia miinimumi printsiip! Väidab ,et iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. · Sõnasta atomistlik printsiip Atomistlik printsiip väidab ,et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. · Tõrjutusprintsiip Ainelisi objekte ei saa panna teineteise sisse. · Absoluutkiiruse printsiip Välja liikumine aine suhtes toimub alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega. · Aja dilatatsioon ja pikkuste kontraktsioon Aja aeglustamine ehk dilatatsioon tähendab aja aeglustamist sündmuskoha suhtes liikuva vaatleja jaoks. Pikkuste lühenemine ehk kontraktsioon tähendab keha mõõtmete lühenemist liikumise sihis paigalseisva vaatleja suhtes.
Superpositsiooniprintsiibi kehtivust kinnitab näiteks tõik, et erinevalt ainelistest veejugadest saavad kaks valguskiirt teineteisest segamatult läbi minna. Absoluutkiirus Valguse kiirus on absoluutne! Valguse levimiskiirus ei sõltu valgusallika ega vaatleja liikumisest. Valguse kiirus on kõigi jaoks sama, on kõikides taustsüsteemides ühesugune. Absoluutkiiruse printsiip seisneb selles, et väljalised objektid (nagu valgus) liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega (sõltumata aineliste objektide omavahelisest liikumisest). Absoluutkiiruseks on valguse kiirus vaakumis. Relatiivsusteooria Füüsika jaguneb kahek(klassikaline ja kaasaegne füüsika). Klassikalisele füüsikale panid aluse 17. Saj. Galileo Galilei a Isac Newton. Klassikaline füüsika räägib sellest, et maailm põhineb ainetel. Haldab makromaailma seadusi. 19. Saj lõpus olid teadlased veendunud, et kõik, mida füüsikas saab avastada, on avastatud.
tähendab, et mitteaineliste ehk väljaliste objektide puhul tõrjutuse printsiip ei kehti. Näiteks valguskiired on väljalised objektid ning kui üks valguskiir kohtub teisega, võime näha, et kummagi poolt tekitatud valguslaikselle tagajärjel ei muutu. Absoluutkiirus on valguse kiirus vaakumis ja selle väärtus on 300 000 km/s. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega. Valguse levimiskiirus ei sõltu valgusallika ega vaatleja liikumisest. Klassikaline füüsika on makromaailma kirjeldav füüsika, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused. Makromaailm on kõik see mida enda ümber näeme ilma eriliste abivahenditeta. Makromaailm koosneb inimestega samas suurusjärgus mõõtmetega objektidest. Kaasaegne füüsika käsitleb aga valdkondi mida klassikaline füüsika seletada ei suuda ehk mikro- ja megamaailm
keeluprintsiip). • Väljade liitumine ehk superpositsiooniprintsiip • Superpositsiooniprintsiip tuleneb tõrjutusprintsiibi mittekehtivusest välja korral. • Näiteks tõrjutusprintsiibi kehtivus aine korral (kaks veejuga põrkuvad kokku) näide mittekehtivusest välja korral (kaks laserikiirt või taskulambi kiirtevihku lähevad teineteisest labi). • Absoluutkiiruse printsiip -välja liikumine aine suhtes toimub alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega, aineliste objektide omavaheline liikumine on aga suhteline. • klassikaline (Newtoni) füüsika eeldab absoluutkiiruse lõpmatust (piirangu puudumist) • Relativistlik füüsika lähtub absoluutkiiruse olemasolust ja uurib liikumisi sellele lähedastel kiirustel. Absoluutkiirus ≡ valguse kiirus vaakumis c *108 m000km/s 3e.300 /s Valgus on inimesele kõige tuntum näide puhtalt väljalise (täpsemalt – nullise seisumassiga) objekti kohta
liikumisest, on kinnitanud ka mitmed hilisemad katsed. Lisaks on tänapäeval teada, et miski ei saa liikuda ega levida valgusest kiiremini. Tegemist on füüsika üldprintsiibiga, mida on raske mõista. See lihtsalt on nii. · Absoluutkiiruse printsiip seisneb selles, et puhtalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega (sõltumata aineliste objektide omavahelisest liikumisest). Absoluutkiiruseks on valguse kiirus vaakumis. KLASSIKALINE FÜÜSIKA JA FÜÜSIKA KRIIS · Makromaailm, mis koosneb inimesega samas suurusjärgus mõõtmetega objektidest on vaatleja poolt tajutav ilma eriliste abivahenditeta. Makromaailm on see, mida me ümberringi näeme ning milles toimuvaid nähtusi tähele paneme.
keeluprintsiip). · Väljade liitumine ehk superpositsiooniprintsiip · Superpositsiooniprintsiip tuleneb tõrjutusprintsiibi mittekehtivusest välja korral. · Näiteks tõrjutusprintsiibi kehtivus aine korral (kaks veejuga põrkuvad kokku) näide mittekehtivusest välja korral (kaks laserikiirt või taskulambi kiirtevihku lähevad teineteisest labi). · Absoluutkiiruse printsiip -välja liikumine aine suhtes toimub alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega, aineliste objektide omavaheline liikumine on aga suhteline. · klassikaline (Newtoni) füüsika eeldab absoluutkiiruse lõpmatust (piirangu puudumist) · Relativistlik füüsika lähtub absoluutkiiruse olemasolust ja uurib liikumisi sellele lähedastel kiirustel. Absoluutkiirus valguse kiirus vaakumis c *108 m000km/s 3e.300 /s Valgus on inimesele kõige tuntum näide puhtalt väljalise (täpsemalt nullise seisumassiga) objekti kohta
lõi kunagi Albert Einstein koguni uue füüsikateooria, mida me tänepäeval nimetame relatiivsusteooriaks. Teist relatiivsusteooria printsiipi (ehk postulaati) tõestab ilmekalt elementaarosakeste eluea pikenemine. Kui need osakesed liiguvad kiiremini, siis eksisteerivad nad kauem, sest liikuvas süsteemis aeg kulgeb aeglasemalt. Relatiivsusteooriast tuleneb niinimetatud absoluutkiiruse printsiip, mis ütleb: väli liigub aine suhtes alati suurima võimaliku kiirusega ehk absoluutkiirusega aga ainelised objektid liiguvad omavahel suhteliste kiirustega, mis sõltuvad taustsüsteemi valikust. Analoogiliselt on matemaatikud loonud teooriaid lähtudes mõnest põhitõest, mida nemad nimetavad aksioomideks. Aksioomid ei ole samuti tõestatavad nagu füüsika põhiprintsiibid, kuid neist lähtudes võib luua täiesti üldkehtivaid ja rakendatavaid teooriaid (positiivse ja negatiivse kõverusega ruum).
Kauguse r ja spektrijoonte punanihke põhjal määratud eemaldumiskiiruse v suhe ehk Hubble'i konstant H võimaldab hinnata Universumi paisumise alguse (nn. Suure Paugu) toimumisaega. Hubble'i konstant on parimate kaasaegsete hinnangute kohaselt ca 71 km/(s . Mpc) = 2,3 . 10 18 s1. See tähendab, et kui Universum paisub globaalselt (nii, nagu pikeneb kumminöör, mille üks ots on mis- tahes vaatleja küljes paigal ja teine ots eemaldub peaaegu absoluutkiirusega) siis eemaldub vaatlejast 1 m kaugusel paiknev objekt vaatlejast kiirusega 2,3 . 10 18 m/s, 2 m kaugusel paiknev objekt kaks korda suurema kiirusega jne. Hubble'i konstandi pöördväärtus on aeg, mille jooksul on juba olnud teel kõige kaugemad, peaaegu absoluutkiirusega meist eemalduvad kosmilised objektid. Järelikult see aeg, 4,3 . 1017 s ehk 1,37. 1010 aastat on Universumi vanus. Selle aja ning absoluutkiiruse korrutis 1,3
Kauguse r ja spektrijoonte punanihke põhjal määratud eemaldumiskiiruse v suhe ehk Hubble'i konstant H võimaldab hinnata Universumi paisumise alguse (nn. Suure Paugu) toimumisaega. Hubble'i konstant on parimate kaasaegsete hinnangute kohaselt ca 71 km/(s . Mpc) = 2,3 . 10 18 s1. See tähendab, et kui Universum paisub globaalselt (nii, nagu pikeneb kumminöör, mille üks ots on mis- tahes vaatleja küljes paigal ja teine ots eemaldub peaaegu absoluutkiirusega) siis eemaldub vaatlejast 1 m kaugusel paiknev objekt vaatlejast kiirusega 2,3 . 10 18 m/s, 2 m kaugusel paiknev objekt kaks korda suurema kiirusega jne. Hubble'i konstandi pöördväärtus on aeg, mille jooksul on juba olnud teel kõige kaugemad, peaaegu absoluutkiirusega meist eemalduvad kosmilised objektid. Järelikult see aeg, 4,3 . 1017 s ehk 1,37. 1010 aastat on Universumi vanus. Selle aja ning absoluutkiiruse korrutis 1,3
Samal ajal liikudes pikki töölabasid töörattalt väljumise suunas liiguvad vedeliku osakesed suhtelise kiirusega tööratta suhtes (w), mille vektor on töölaba puutujasuunaline. Vedeliku osakestele liikumisele antud summaarne ehk absoluutkiirus pumba kere suhtes võrdub töörattaga vedeliku kaasaliikumise kiiruse (u) ja tööratta suhtes vedeliku kiiruse (w) geomeetrilise summaga. Vedeliku osakeste liikumisel töölabale sisenemisel absoluutkiirusega c1 kuni pumbast väljumiseni toimub absoluutse kiiruse suurenemine (c2). Joonis 3 Pumba teoreetilise rõhu väärtuse tuletus põhineb mehaanika seaduspärasusele vedeliku impulsi kohta: Sekundis läbivoolava vedeliku massi liikumishulga (impulsi) momendi muutus lõigete 1 ja 2 vahel on võrdne sellele vedelikumassile mõjuvate välisjõudude momendiga (impulsi sünonüüm on vedeliku liikumisehulk, mis on vedeliku massi ja liikumise kiiruse korrutis).
erinevat pseudogeeni), siis tuleb paraku pigem järeldada, et pseudogeenidest lahtisaamiseks ei ole evolutsioonis tekkinud ühtki üldist mehhanismi. Samas vastupidine - LV tugev eelistus pseudogeenide kiireks evolutsioneerumiseks organismi kohanemuse (fitness) tõusu tõttu - see tundub olevat absurdne. Seega: pseudogeenide kiire evolutsioneerumine tuleb kirjutada GT arvele. Samas pole päris selge, kas pseudogeenide evolutsioneerumise kiirust saab samastada "vaba" GT "absoluutkiirusega". Nimelt paistab siin olevat ka mingeid, seni ebaselgetel põhjustel esinevaid piiranguid - sellest allpool. Teine klass kiirelt evolutsioneeruvaid positsioone geenides on AH kodeerivate koodonite vaikivad positsioonid. Tänu koodi kõdumisele on suur hulk koodonite kolmandatest positsioonidest (ja mõned esimesed positsioonid) "vaikivad" - st. asendused neis ei muuda koodoni tähendust, s.o. kodeeritavat AH’t. Muide - selle fenomeni ennustas Motoo Kimura ette
annaabi.ee 
