ALTERNATIIV KAUP ASENDUSKAUP. ALTERNATIIVKULUD = KAUDSED KULUD ARVESTUSLIK KASUM e RAAMATUPIDAMISLIK KASUM: Arvestuslik kasum = kogutulud TR otsesed kulud. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY hüvise Y hind. ETTEVÕTTE KASUMI MAKSIMEERIMISE (VÕI KAHJUMI MINIMEERIMISE) ANALÜÜSIKS LÜHIPERIOODIL VÕIB KASUTADA NII: kogutulu TR/kogukulu TC vaatenurka (meetodit) (kogutulu TR kogukulu TC > 0) kui ka piirtulu MR/piirkulu MC
kindlustavad tarbijale võrdse rahulduse e samasuure tarbimisest saadava kogukasulikkuse TU. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY Väljendab ühe hüvise (Y) hulka, millest tarbija võiks loobuda teise hüvise (X) lisaühiku kasuks, püsides samal ÜKK-l (TU=const.) QY hüvise Y koguse muut MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVEJOON EJ EELARVEJOONE TÕUS absoluutarvuliselt EELARVEKITSENDUS 9 TARBIMISE TASAKAAL tarbija kulutab kogu oma sissetuleku (tarbimiseelarve) nii, et kõigi kaupade
korral. Eelarvekitsendus: Eelarvejoon näitab, et hüvistele X ja Y kulutatav rahasumma ei saa olla suurem, kui tarbija eelarve. Kui tarbija kulutab raha vähem, siis on ostud ta mingi tarbimiskombinatsiooni hüvistest X ja Y, mis asub allpool (seespool) eelarvejoont Eelarveraha täielikul ärakulutamisel omandadakse tarbimispakett, mis asub eelarvejoonel (väljendub punktina) Eelarvejoone tõusu arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena: Eelarvejoon nihkub kui muutub summa (tarbimiseelarve M) mida võidakse kulutada ühe kauba hind (kauba x või y ) langeb, millega koos muutub ka eelarve ostujõud suuremaks ühe kauba hind (x või y) hind tõuseb, millega koos muutub ka eelarve ostujõud väiksemaks Eelarvejoone tõus muutub hüvise ühikuhinna Px või Py muutumisel. Tarbimise tasakaal väljendub selles, et tarbija kukutab kogu oma
(haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine (1988. a. moodustasid hall-lepikud 4,5% ja 2016. a. 9% puistute koosseisust). Männikute osatähtsus on vähenenud ca 0,4% e. keskmiselt 3000 ha aastas. Samal ajal on aga kõikide nimetatud puuliikide puistute pind absoluutarvuliselt suurenenud. Näiteks kui ca 50 a. tagasi oli meil hall-lepikuid 53 000 ha, siis praegu üle 200 000 ha. Männikute pind on suurenenud 142 000 ha võrra, kuusikute pind ca 100 000 ha võrra. Kõigi Eesti puistute tagavara (so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahtude summa m3) on ligikaudu 486 milj m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 208,6 m3/ha. Suurim
annaabi.ee 
